„Rally Estonial on tõesti palju hüppeid, kuhu tuleb minna suurel kiirusel ja enamus neist pole väiksed põntsud,” tõdes kuuekordne maailmameister Sebastien Ogier. „See tähendab, et sõidujoon peab olema paigas ja hoogu tuleb reguleerida, et ei lendaks ülemäära kaugele ning auto ja sõitjad terveks jääks. Teisalt, kui sa lähed hüppetesse liiga aeglaselt, võid kaotada kogu võistluse. Just trampliinide valitsemine on selle nädalavahetuse peateema. Kui pannakse täiega, siis võib laguneda nii mõnigi auto ja kaardilugeja selg.”

Mõned tehislikud hüpped on Ogier’ sõnul nii hullud, et pole tark neile minna kuuenda käigu ja 180 kilomeetrise tunnikiirusega. „Ometi mulle meeldivad kohad, kus saab teistega vahe sisse teha. Kui kihutaks sirgel teel, siis kust see vahe tuleks?”

Tuleb leida kompromiss

M-Spordi mees Teemu Suninen ei hoia emotsioone tagasi, kui Rally Estonia hüpetest räägib. „Sel aastal on mõned tehistrampliinid isegi suuremad kui mullu. Suur väljakutse on ennustada, millisel kiirusel hüppesse minna. Hea küll, rallil on meie asi riskida, kuid ma mõtlen, kuidas need trampliinid mõjutavad tavalisi inimesi, kes teedel iga päev sõidavad.”

Sunineni tiimikaaslane Esapekka Lappi tunnistas, et ei ole tehislike hüpete fänn: „Mõned neist on tõesti ilged ja suured. Keeruline on välja raalida, millise kiirusega tuleb neile sõita ja kui järgneb kurv, pole lihtne arvata, kuhu ja kuidas auto maandub. Paraku ei saa me midagi teha, tingimused on kõigile võrdsed.”

Elfyn Evans vigastas mullusel Rally Estonial hüppelt maandudes mullu selga sedavõrd, et pidi kolm MM-rallit vahele jätma. „Sama trampliin on tänavugi olemas, aga see pole tehislik vaid looduslik, aga seal tuleb ettevaatlik olla,” selgitas Evans. „Peab leidma kompromissi, sest liiga aeglaselt trampliinidele minnes pole sa konkurentsivõimeline.”

Kuula ka "Kuuenda käigu" podcasti, kus samuti hüpetest juttu tehti: