Kelly Sildaru on suuskadel trikitades mäest alla tuhisenud sellest ajast saadik, kui ta ennast mäletab. Tänavu suvel tundis 17-aastane neiu, et vajab muutust. Freestyle-suusatamise hooaeg algas Osolo X-mängudega ja septembri alguses Cardronas alanud MK-hooajaga, kuid Sildaru vaatas neid jõuproove kõrvalt.

Suusamäel rassimise asemel istus ta üle pika aja 1. septembril viksi koolitüdrukuna koos klassikaaslastega koolipinki. Treenerist isa Tõnis Sildaru on rõhutanud, et võistlemine peab olema lõbus ning seetõttu tuleb teha seda, mis silma särama paneb. Praegu paneb tema sõnul peale suusatamise tütre silma särama kool, võimalus sõpradega aega veeta ja õpilasfirmas tegutseda.

Kelly Sildaru on vaieldamatult oma spordiala maailma esinumber. Tema tegemisi jälgitakse ning mõistagi on võistlemisest loobumine tekitanud palju küsimusi. Seda enam, et vend Henry on koos isa Tõnisega juba pikemat aega Uus-Meremaal harjutamas. Varasematel aastatel on ka Kelly samal ajal mägedes oma sõiduoskusi lihvinud, kuid tänavu viibib ta juba mitmendat nädalat Eestis.

Sellises olukorras on küsimused kiired tekkima. Kas see tähendab, et suusaperekond on treeningute mõttes lagunenud ja Kellyl kipub suusatamise soov kaduma? Papa Sildaru kinnitab, et muretsemiseks pole siiski suurt põhjust. Eestis olles tegeleb tütar füüsilise treeninguga ning see on tegevus, millega ta saab ka üksi hakkama. Samuti saab ta iseseisvalt hakkama treeningutega Spotis.

„Toetame Kelly otsust olla koolis ja teha jõutrenni,“ sõnab Tõnis Sildaru ja meenutab 2017. aastal tütart tabanud rasket põlvetraumat. „Võib-olla oleks pidanud juba toona olema füüsiliselt tugevam ning siis poleks seda kõike juhtunud…“ Ilmselgelt on Sildarud võtnud füüsilise treeningu varasemast tõsisemalt käsile.

Plaanid pole paigas


Kuid võistlushooaeg on juba alanud ning uued jõuproovid koputavad uksele. Kus ja millal võiks Kelly võistelda, pole veel paika pandud. Selge pole isegi see, millal võiks ta minna taas lumele ning kes teda sellisel juhul juhendab. Tõnis Sildaru sõnul sünnivad lumele mineku plaanid mõnikord üsna äkki, sõltudes lumeoludest ja tingimustest. „Raske on prognoosida, milline samm on pikemas plaanis õige,“ tunnistab ta. „Vaadates Kelly saavutusi, oleme seni teinud siiski valdavalt õigeid samme. Hiina koondisesse võetakse 50 noort ning pärast karme treeninguid jõuab üks neist kuhugi välja – see, kes vastu peab. Meie ei saa pisikeses Eestis sellist stiili kasutada. Kelly tunnetab oma keha väga hästi ja teab, mis on talle parim.“

Kelly Sildaru mullu vüidetud medalitega.
Foto: Taavi Sepp

Tõnis Sildaru väitele on raske vastu vaielda. Siiski on septembris 2019 Sildarude jaoks miski teisiti kui varasematel aastatel. Lahtisi otsi on palju. Oma rolli mängib ka Henry sirgumine ning tema treeningvajadused. Selge on see, et seni toiminud tegutsemismudel enam ei toimi. Sildarude peretiim on justkui teelahkmel, kuid keegi neist ei tea, millist rada pidi edasi astuda.

Kellyl on seljataga väga edukas, kuid samas ka keeruline aasta. Pärast vigastust, ligi aasta kestnud taastumisprotsessi järel, oli eelmine hooaeg pingeline. See kulmineerus kolme medaliga X-mängudelt ning rennisõidu MM-tiitli võitmisega Park Citys. Koormus oli suur ning maailmameistrivõistlustel avaldus see valutavas kannakõõluses, mis vajas kontrolli alla saamiseks Uus-Meremaa koondise füsioterapeudi nõelravi.

Kuigi Tõnis Sildaru seda otseselt ei kinnita, pole Kelly ümber toimuv päris see, mida ta varem planeeris või mis valmistaks erilist rõõmu. „Seis võiks parem olla,“ nentis ta kaks nädalat tagasi Eesti Päevalehele antud intervjuus. Küsimus pole tegelikult Kelly võistlusest loobumises. Tõnis Sildaru on isegi seda meelt, et tütar võikski alanud hooaja võistlemise mõttes sootuks vahele jätta ning selle asemel keskenduda hoopis treeningutel enese arendamisele.

Tuleviku mõttes on hädavajalik, et Kelly saaks võistluste jaoks küpseks kahekordse salto. Selleta läheb võistmine keeruliseks. Lõppeva suvega pole aga selles vallas märgatavat arengut toimunud. Treenerist isa sõnul on hüppetehnika paigas, kuid Spotis maandub ta uiskudel poroloonikasti. Lumele seda üle tuua on keerulisem, kuna eksimisruumi on vähe.

Kelly Sildaru sai kolmandat korda poseerida X-Mängude kuldmedaliga.
Foto: Gabriel Christus / ESPN Images

„Eeloleval talvel ei ole kavas MM-i ega ka olümpiamänge, see annab võimaluse võistluskarusselli veidike loomingulisemalt suhtuda,“ leiab Tõnis Sildaru ning lisab, et Kelly jaoks ongi see aasta rohkem või vähem n-ö vaheaasta, kus võistlemisest olulisemaks võib tõusta positiivsete emotsioonide kogumine. Viimaseid ta praegu kodumaal ammutabki. „Kelly ise on ütelnud, et tahab kindlasti suurematel ja olulisematel võistlustel kaasa teha,“ lisab Tõnis Sildaru. „Näiteks Aspeni X-mängud on meie jaoks ikkagi väga olulised.“

Kelly, Henry ja Tõnis on tegutsenud suusamäel nagu kolm musketäri. Kogu töö on olnud siiani enamasti Kelly tulemustele orienteeritud. Augustis 13-aastaseks saanud Henry on aga nüüdseks jõudnud vanusesse, kus tuleb hakata rohkem mõtlema ka tema tegemistele.

Henry vajab tähelepanu


Seni on võistlusnädalatel olnud noorema venna täita Kelly treeneri ja abilise roll. Nüüdsest on vaja hakata talle otsima aga rohkem jõuproove ning ka spetsiaalseid treeningvõimalusi. Kevadel ootavad teda ees juunioride maailmameistrivõistlused. Kahe aasta pärast alustab Henry aga jahti 2022. aasta Pekingi olümpiapiletile.

Tõnis Sildaru
Foto: Taavi Sepp

Henry lähitulevikku silmas pidades ongi Tõnis juba mõnda aega mõlgutanud mõtet, et õe ja venna treening- ja võistlusplaanid tuleks lahku lüüa, kuna Henry ei saa nooruse tõttu veel MK-sarjas löögile ning praegu on veel vara loota ka kutseid X-mängudele. Seepärast ongi selge, et Sildarude õe ja venna võistluskalendrid tulevad lähiaastatel üsnagi erinevad.

Kelly ja Henry eraldi harjutama asumine tähendaks aga seda, et juurde tuleks leida üks treener. Elu on näidanud, et Kelly võistluste ajal on Henry võimalused trenni teha kasinad. Rajad on avatud ainult võistlejatele ning see pärsib Henry tegevust. Praeguseks on see idee olnud pikemat aega vaid papa Sildaru mõtetes, kuid juba sel hooajal võib juhtuda, et Kellyt või Henryt hakkab juhendama mõni välismaalasest treener.

Kes see on, pole teada. Nii nagu pole praeguseks selge ka see, kas Tõnis jätkaks koos poja või tütrega ja kumb saaks endale uue juhendaja. Tausta arvestades on tõenäolisem siiski Kelly uue treeneri juurde siirdumine. Henry on veel lihtsalt liiga noor, et teda üksi koos võõra treeneriga laia maailma saata. See mõttekäik on siiski pelgalt spekulatsioon.

Pikem plaan näeb aga väidetavalt ette, et kui Henry on piisavalt vana, et MK-sarjas kaasa lüüa, siis jõuab taas kätte aeg, kus koos treenimine peaks kõigile asjaosalistele ideaalselt sobima.