"Ma arvan küll, et see, mis juhtus 2011. aastal ja praegu, 2019. aastal, on ühe loo erinevad salmid. Lootus on, et need salmid võiksid nüüd otsa saada. 2011. aastal võitis juriidiline õigus, aga mitte õiglus," märkis Sukles, et kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu dopinguproov sisuliselt ikkagi "pesti puhtaks".

Saates tehti juttu ka meedia rollist sportlase võimaliku nö "halvale teele" juhtumisel. Endine tipplaskesuusataja Eveli Saue: "Väline surve on kahtlemata, aga mäletan, et mul oli ka endal üks hooaeg, kus eelmised hooaega olid läinud väga hästi, aga selle hooaja esimesed poolteist kuud lihtsalt ei tulnud välja - olin 20 kohta tagapool kui tavaliselt. Siis sain küll natuke kurjaks ja avaldasin arvamust, öeldes, et suurtes riikides pole kellegi jaoks vahet, kas keskpärane sportlane on 20., 40, või 60. - seal loevad medalid. Eestis saavad pihta ka need, kes on 20. või 40. Aga see on sportlase enda tugevus, kuidas ta sellega toime tuleb - kas ta võtab seda rünnakuna enda vastu või võtavad seda positiivsena - "näe, nad loodavad mult rohkem, nad usuvad minusse"."

Kui üks spordiala muutub ühe rahva jaoks niivõrd oluliseks, et see saab nende rahvusliku identiteedi osaks, siis on välissurve sportlastele meeletu.


Soome elu ja ajakirjandusega hästi kursis olev ajakirjanik Rain Kooli tõi võrdluse 2001. aasta Lahti MM-i suurest dopinguskandaalist, mis lõpuks viis ühe dopingupatuse Mika Myllylä võimaliku enesetapuni (kas tema surm 2011. aasta juulis oli enesetapp, õnnetus või midagi kolmandat, on tänaseni faktiliselt teadmata - G.L.): "Me ei ole täna puudutanud seda, kuidas üks spordiala võib muutuda ühe rahva jaoks niivõrd oluliseks, et see muutub tegelikult rahvusliku identiteedi osaks. Sel juhul on see väljastpoolt tulev surve nii meeletu. Sest kes see ikka tahaks läbi kaotuste kusagil tippvõistlustel ära anda osa oma rahvuslikust identiteedist."

Detailsemalt Myllylä surmast rääkides ütles Kooli: "Ühiskondlik hukkamõist sportlaste ja arstide suhtes oli see, mis muutsid surve niivõrd tugevaks, et Mika Myllylä selle surve all murdus. Ei tohiks olla sinisilmne ega liiga salliv ja neil sportlastel pead silitada, aga samas tuleb arvestada sellega, et kusagil on mingi psüholoogiline piir, mida võibolla ei tasu ületada."

Esireas Rain Kooli ja spordipsühholoog Aave Hannus, viimase taga Audentese spordigümnaasiumi direktor Priit Ilver.
Foto: Madis Veltman


Saatejuht Urmas Vaino tõi arutellu sisse ka küsimuse, miks peab dopingulugusid ja ka vanu teemasid niivõrd jõuliselt edasi uurima, nagu ajakirjandus seda hetkel teeb ja nõuab. Selle peale vastas ERR-i spordireporter Johannes Vedru: "Nüüd ma räägin nagu idealist. Minu jaoks on tippspordil ja spordil laiemalt mõtet ainult siis, kui see õpetab väärtusi. Kaugushüppe tulemus või see, kui kiiresti keegi suusatab, ei oma tegelikult ühiskonnas mingit väärtust, kui ei ole neid teisi väärtusi seal kõrval. Sport peab õpetama läbi selle, mis on praegu juhtunud, ka seda, et petta ei saa, petta ei tohi, see tuleb välja. See on üks õppetund, mille sport peab ühiskonnale andma. Aga sport spordi enda pärast on primitiivne ja sellel ei ole mõtet. Kui sport oleks ainult seda, ma ei töötaks spordiajakirjanikuna."

Sport spordi enda pärast on primitiivne ja sellel ei oleks mõtet. Kui sport oleks ainult seda, ei töötaks ma spordiajakirjanikuna.

Saatele pani ilusa punkti kahekordne kreeka-rooma maadluse maailmameister ja olümpiahõbe Heiki Nabi, kes ütles, et dopingu tarvitamine on kinni mõtteviisis. "Toon võrdluse: kui tänaval on prügi maas, kas ma tõstan selle üles ja panen prügikasti? Sama on spordis. Dopingut kasutan või ei kasuta? Ongi kõik! Su mõttemaailm peab olema: ma selle juurde üldse ei lähegi, see pole üldse variant. Lihtne! Siin polegi rohkem midagi arutada. Nii ongi elus! Asju tuleb teha ausalt," rääkis Nabi.

Loe rohkem arvamusi otseblogist:

Esimesed saabujad on kohal ja grimmiruumis juba arutelud käivad.
Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles.
Andrus Veerpalu vaikimise taga on ajakirjanike kius, tormakus ja klikkide jaht, arvas ärimees Indrek Neivelt. https://sport.delfi.ee/news/suusatamine/murdmaasuusatamine/neivelt-soostis-veerpalu-kaitsma-ta-on-ajakirjanike-poolt-ara-hirmutatud?id=85584871
Stuudios hakatakse juba kohti sisse võtma.
Peep Pahv on istet võtnud endise tipplaskesuusataja Eveli Saure kõrval.
Esireas ajakirjanik Rain Kooli ja spordipsühholoog Aave Hannus.
Siim Sukles ja kreeka-rooma maadluse kahekordne maailmameister ja olümpiahõbe Heiki Nabi.
Saade on alanud!
Sissejuhatuseks tuuakse välja Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi dopingujuhtumite lõpuni lahendamata jätmine ning soomlaste skandaal 2001. aasta Lahti MM-il. 
Ka Kanal2 uuriva ajakirjanduse saates "Radar" pakutakse täna dopinguteemalist eriväljaannet. Toome blogis välja ka sellest saatest noppeid.
Aave Hannus, spordipsühholoog: "Spordi traagika on see, et võita saab ainult üks. Kui on ressursid piiratud, hakkad vaatama, kuidas saaksid sina olla see, kes võidab. Spordiga hakatakse tegelema üsna vara. Petmisega alustatakse ka reketispordis (lapsevanemad ja lapsed valetavad jooneotsuseid). Üks kurb asi on soov võita. Kurb on see, et selleks petetakse. Soov võitmise kaudu ennast realiseerida või saada tunnustust saab inimese osaks tema minapildist. Surve läheb järjest-järjest suuremaks." 
Heiko Väät, kergejõustikutreener: "Tegelikult, mis see on? See on lapsevanemate soov saada laps olümpiavõitjaks. Kõik hakkab lapsevanematest pihta. Tema tuuakse trenni, tema hakkab seda tegema. Treenerid võtavad selle lapse, tegutsevad. Kui satubki laps treeneri juurde, kes kasutab musti võtteid, on selle lapse jaoks ebaõnn - tema elu on rikutud."
Peep Pahv: "Ma ei ole päris nõus, et saaks ühte patta valeaudi ütlemise ja dopingu tarvitamise. Võistlusmomendis - oli aut või ei ole - on väike pettus, mida ei tohiks olla, aga paratamatult meist kõik on elus teindu. Dopingu tarvitamine on süsteemne pettuse peale välja minek."
EOK peasekretär Siim Sukles: "See, mis ajendab üksikuid sportlasi dopingu teed minema, on saada au ja kuulsust. Viimased kaks nädalat on löönud ühe suurema eksiarvamuse ühiskonda: et kõik panevad. See on hirmuäratav seisukoht. Me räägime 0,1 protsendist, kes sellega tegelevad. Sport oma loomuses on aus ja puhas."
ERR-i sporditoimetuse veebijuht Maarja Värv: "Meie ühiskonnas on suusatamise kohta peamine fakt, mis levib, et kõik norralased on astmaatikud ja meie neile vastu ei saa. Mina seda arvamust ei jaga. Avalikkus jagab."
Aivar Rehemaa "Radari" erisaates: Ma ei tunne küll Matit kaua, aga ma ei usu, et sportlasel ei olnud valikut. Ma ei saa nendest inimestest aru, kesräägivad, et nende peal on inimkatseid tehtud. Vabandust, aga matõesti ei mõista seda juttu.
Eveli Saue: "See loa taotlemine - olen ise läbi käinud... Seda peab tegema arst, see ei ole mingi ametniku suva. See "kõik panevad" - ongi kõige hullem asi. Kui korratakse, et kõik panevad, on see õigustus. Sportlane tahab olla ausas konkurentsis parim."
Peep Pahv: "Sõber Siim on ka natuke sinisilmne, et see on 0,1 protsenti. See on kindlasti suur probleem. Selline suhtumine, et see ei olegi midagi erilist, vaid väikse grupi tegevus, see viibki sellise asjani, nagu meil käes on - me ei suhtu sellesse tõsiselt ja lõpuks ongi silmad vees."
Siim Sukles vaidleb vastu, et Eesti statistika põhjal ei ole doping nii suur probleem. "See maht, mida meie tipud läbi käivad, on väga suur. Kui seal jääb keegi vahele, siis me räägime 0,1 protsendist."
Eveli Saue (küsimusele, kas ajakirjanikud teevad teinekord liiga): "Liiga ei ole mulle keegi teinud. Keegi ei saa mulle liiga teha. Kõige rohkem teevad sportlased ise endale liiga. Väline surve on olemas kahtlemata. Mäletan ühte hooaega, kus eelmised kaks olid läinud väga hästi, aga esimesed poolteist kuud lihtsalt ei tule välja. Sain kurjaks ja avaldasin arvamust, et suures riigis pole oluline, kas keskpärane sportlane on 20 või 50, seal loevad medalid. Eestis oleneb, kas sportlane võtab seda rünnakuna enda vastu või pigem nii, et nad loodavad mu peale."
Peep Pahv: "Mis puudutab "olümpiaturiste"... Me ootamegi, et minnakse võimalikult suurte tulemuste järele. Et me nüüd kiidame takka, et keegi on 80. või 90., see on ju ka absurd. Seda ei saa öelda, et ta on olümpiale saanud, nüüd ta on maailma tipp."
Aave Hannus: "Esimene olümpia on tutvumiseks. Sellelt esimeselt olümpialt ei ole mõtet noorelt sportlaselt kõrgeid tulemusi oodata. Täpselt samamoodi saadame me sõdureid missioonile, et saada lahingukogemust."
Siim Sukles: "Eestist saadetakse kõikidele olümpiatele need sportlased, kes on sportlike tulemustega olümpiale mineku ära teeninud."
Pavo Raudsepp "Radari" saates: Kui keegi ebaõnnestus, siis Alever alati ütles, et andetu sportlane. Aga keegi ei räägi, et ta on andetu treener. Minu soovitus oli Matile juba 20 aastat tagasi, et jää mänedžeriks.
Siim Sukles: "Meil on turist ajakirjanikke ka olnud, kes istuvad hotelli lobbys ja kuulavad, mis teised räägivad ja kirjutavad."
Anti Saarepuu "Radari" saates: Mati on küll väga valesti käitunud, aga ta on ka mees, kes on suutnud suusatamisse hästi palju raha tuua.
https://twitter.com/raulojassaar/status/1105533642061873152
Heiki Nabi: "Ei ole mõelnud, ei ole minuni jõudnud, ainult reaalsete treeningute ja lubatud asjadega (olen mina edu saavutanud)"
Peep Pahv: "Eesti ajakirjandus ei ole ülemäära karm. Soome ajakirjandus võtab oma sportlased palju kõvemini ette. Seal tehakse maatasa need, kes ei ole tulemust teinud."
ERR-i spordireporter Johannes Vedru: "Eestis mulle tundub, et spordiajakirjanike vahel on jooksmas veelahe. Mulle tundub, et noored on oluliselt leplikumad ja vanemad inimesed mitte."
Peep Pahv: "Sportlane on ise selle elukutse valinud. Kui sa ei võida või ei tee võimetekohast tulemust, siis sa oled põrunud. Ma ei ole nõus, et me oleme kedagi lükanud (dopingut tarvitama)."
Kergejõustikutreener Heiko Väät. Kas treenerite seas on arusaamad koolkonniti erinevad, mis on hea või mis ei ole hea plaan? "Kergejõustikus jookseb mitte just piir otseselt, aga on vanema generatsiooni treenerid, mis on kindlad NL-i aegsetele süsteemidele ja praegused, kes saavad infot interneti teel ja teiste maailma treeneritega suheldes... Vanemale generatsioonile vaatad ikka alt üles ja ütled "teie". Ma ütleks "pehmode" kohta... On ka neid, kes ei ole nii pehmod ja ütlevad ka vanematele otse, kui on vaja."
Priit Ilver (Audentese spordikooli direktor): "Täna Audenteses on küll spetsialistid, kes igapäevaselt tõstavad õpilaste teadlikkust, räägivad, kuidas hakkama saada ja mis on õige. Loodan, et Heiko ja ka teised treenerid annavad mõista, et liikuda saab ainult õiget teed."
https://twitter.com/ottjarvela/status/1105537455036481536
Jaanus Teppan "Radari" saates: Ma ei kujuta seda ette, et ma läheks ja pakukssportlasele dopinguinimese kontakti. See ei mahu minu maailma.
Peep Pahv. Kas asi läks Andrus Veerpalu positiivse dopinguproovi avaldamise aegu isiklikuks? "Ta läks isiklikuks sellega, kui esimesed lood said ära avaldatud, siis ei olnud A.V. positiivset proovi üles tunnistanudki. Tuli oma allikates kindel olla ja lõpuks tuli välja, et nii oligi. Mäletan Alaveri kõnet, kui toimus esimene pressikonverents: "Peep, ma ei arvanud, et pean selle kõne tegema, aga ma ei saanud õigust rääkida, ma valetasin."
Peep Pahv: "Muidugi on see üks ja sama lugu, lisaks veel Bernatski tunnistus. See on kõik üks jada. Ma pole kunagi kahelnud, et seal olid mustad mängud. 2011 ja 2012 jõudsime juba välja veelgi kaugematesse aegadesse. Kui nii palju neid jtute kokku kogud, siis ajatelg saab enda jaoks päris selgeks."
Siim Sukles: "Ma arvan küll, et see mis juhtus 2011 ja 2019, on ühe loo erinevad salmid. Üks lootus on, et nüüd need salmid võiksid otsa saada. 2011 võitis juriidiline õigus, aga õiglus ei võitnud. Eelmisel kolmapäeval helistasid vähemalt viis inimest ja sõimasid meil näo täis, et jätke Andrus Veerpalu järele."
Johannes Vedru: "Nüüd ma räägin kui idealist. Spordil on mõtet ainult siis, kui see õpetab väärtusi. Kaugushüppe tulemus ei oma mingit väärtust, kui ei ole neid teisi väärtusi seal kõrval. Sport peab õpetama läbi selle, mis on juhtunud, et petta ei tohi ja see tuleb välja. Sport spordi enda pärast puhtalt on primitiivne, sellel pole mõtet. Kui sport tähendaks ainult seda, ma ei töötaks spordiajakirjanikuna."
Peep Pahv rõhutab, et kõige suurem möödalaskmine oli Bernatski uurimise komisjon, mille töö lasti liiga kergekäeliselt läbi. "Ei tulnud Alaveri ütlusi, mis siis. See oli hetk, kus oleks võimalik purgikaas kinni keerata."
Siim Sukles: "Kuskil on ikkagi inimese põhiõigused."
Peep Pahv arvab, et kuniks pole "asju" ära rääkinud, pole sul Eesti spordis kohta. Nii tulnuks Bernatski juhtumi uurimiskomisjon otsustada ja kommunikeerida.
Heiko Väät: "Kindlasti on maailm andekaid täis. Kas nad ongi sündinud andekateks ja sattunud väga hea treeneri kätte või on andekuse taga doping, see on minu jaoks täiesti nii... Kust see piir jookseb? Kui mõnel treeneril satubki häid sportlasi järjepidevalt kätte, hakataksegi kahtlema. Et mõni hea asi on leitud, huulepalsam või mida nad kasutavad. Aga ma usun puhtasse sporti ka."
Rain Kooli 2001. aasta Lahti skandaalist: "Soomes enne Lahtit dopingust räägiti küll, aga nii, et kui Soome agentuur avaldas uudise, et üks suusatajatest on räägitud dopingut, siis kaevati nad kohtusse ja nad kaotasid. Pärast Lahtit suhtumine pendeldas vastupidisse äärmussesse. Kogu ühiskondlik hukkamõist sportlaste ja arstide suhtes oli see, mis surve muutsid niivõrd tugevaks, et Mika Myllylä (tegi väidetavalt enesetapu) selle surve all murdus. Ei tohiks olla sinisilmne, liiga salliv ja pead silitada, aga samas tuleb arvestada sellega, et kusagil on mingi psüholoogiline piir, mida võibolla ei tasu ületada."
Siim Sukles: "Eelmine nädal ma helistasin Aavele (psühholoog Aave Hannusele), et palun aita meid, viime neid kokku nende Team Haanja liikmetega, kes on puhtad. Me oleme inimesed ja tajume, mis surve all nad on."
Eveli Saue: "Minu arvates on oluline tugiaparaat sportlase ümber. Et ta teab, et ta saab minna ja kelleltki abi küsida. Suusatajad jäidki lõksu, nad ei osanudki peale Alaveri kelleltki küsida. Kui sul on ümber inimesed, kes näitavad, kuidas legaalsel teel paremaks saada, siis peaks dopingurisk langema."
"Radari" dopingusaade jäi miskil põhjusel poolikuks. Saate viimane lõik eetrisse ei jõudnud...
Peep Pahv: "On ka veel äriline pool kogu dopingusüsteemis. Saksamaal-Austrias uuritakse teadupärast suurt võrgustikku. Mul on küll kuri kahtlus, et kui mõni sportlane üritas dopingu abil 50. kohta parandada 48. kohale, siis iga treener saab aru, et paljas doping ei pane seda sportlast võitma. Võibolla oligi kasulik mingeid asju vahendada ja sealt oma kasu kätte saada. See nurk on jäänud üldse läbi rääkimata."
Noorvõrkpallur Pille-Riin Raie: "Minu vanemad on õpetanud, et sport ei ole. See ei ole kõik, mis sul on. Sul peab olema ka mingi muu väärtus, minu puhul akrobaatika, ma ei jõua tegeleda ainult võrkpalliga. Mida treenerid jätavad kõrvale, on see, et mõeldakse ainult "minu treenitav on minu võrkpallur, tema peaks ainult võrkpalliga tegelema". Kui sa ütled talle: mul on muud huvid ka. Mõistlik treener saab sellest aru, aga kes on vähem, siis neile jääb mulje, et miski hakkab ohustama seda, nüüd on vaja millegagi motiveerida. "Kuule, me saaks palju paremad olla, palju kõrgemaid kohti saavutada." See kõik hakkab ka treenerist pihta."
Peep Pahv: "Tulemuste saavutamiseks ei ole selline mõttelaad päris reaalne. Maailma näited on sellest, et tippsportlased ikkagi pühenduvad ainult oma alale 27/7. Kui Heiki Nabi käiks vahepeal tantsimas ja laulmas ja loomi talitamas, siis ta vaevalt oleks maailmameistriks tulnud."
Eveli Saue: "Aitäh oma vanematele, kes ütlesid enne võistlust alati: koju võid alati tulla, ükskõik, mis see tulemus on. Kuni teatud vanuseni, isegi teadusuuringud ütlevad, et üldiselt, mida rohkem sa jaotad ennast (eri alade vahel), seda kasulikum see sulle on"Peep Pahv: "Teatud vanuseni küll, aga päris tipus enam nii ei saa."
https://twitter.com/ottjarvela/status/1105542537471774721
Mart Treial (Õhtuleht): "Ühiskond peaks ise puhastuma. Spordiinimesed, silmad-kõrvad lahti! Te nagunii näete midagi kahtlast, ärge hoidke seda enda teada. Andke teada politseile, alaliidule, olümpiakomiteele, kõik vihjed on tereulnud ja pigem kohustuslikud. Kui kõik varjavad ja hoiavad ringkaitsesse, siis ei saagi puhastuda."
Heiki Nabi küsimusele, mida peaks lapsevanem oma lapsele rääkima: "See on mõtteviisis kinni. Toon võrdluse: kui tänaval on prügi maas, kas ma tõstan selle üles ja panen prügikasti? Sama on spordis. Dopingut kasutan, ei kasuta? Ongi kõik. Su mõttemaailm peab olema: ma selle juurde üldse ei lähegi, see pole üldse variant. Lihtne. Siin polegi rohkem midagi arutada. Nii ongi elus. Tuleb teha ausalt teha asju."
Saade on läbi.