„See on väga kurb, et selline asi Eestile osaks on saanud,” lausus Šmigun-Vähi. „Saan enda poolt öelda seda, et need inimesed, kes on suusasporti jälginud ja tegutsevad suusaringkondades, teavad, et Šmiguni tiim on hoidnud aastaid omaette. Me pole olnud Mati Alaveri ja meeste tiimiga koos. Need inimesed teavad, et ei tasu minu tiimi panna ühte kompotti sellega, mis praegu toimub. Ma tunnen, et pean selle välja ütlema.”

Alates 2014. aasta Sotši olümpia päevilt (Šmigun-Vähi 2006. aasta Torino olümpia dopinguproov osutus järeltestimises positiivseks - toim) enda puhtuse eest võidelnud ja alles 2017. aastal ametlikult kahtlustest vabastatud suusasangar arvab, et Eesti seadused peaksid olema dopingureeglite rikkujate suhtes karmimad.

„Kindlasti tuleb mõelda selles suunas – minu süda valutab nende noorte ja laste pärast, kes tahavad hakata tippsporti tegema -, et tuleb võtta kasutusele väga ranged meetmed, et iga noor ja laps tunnetaks, et kui tema teeb sporti, siis riigi poolt on tehtud kõik selleks, et puhas sport oleks hinnas.”

Ta tõi välja, et pärast soomlaste 2001. aasta Lahti maailmameistrivõistluste skandaali tehti põhjanaabrite suusajuhtimises suurpuhastus ning samamoodi tuleks käituda ka Eestil.

„Kui Soome koondisel oli suur skandaal, tehti suurpuhastus: tulid uued inimesed, uus hingamine. Täna sõidavad Soome sportlased väga tublisti. Võibolla tuleks meil samamoodi käituda,” lisas Šmigun-Vähi.

Enda Riigikokku saamist kommenteerides ütles Šmigun-Vähi: „Mina enne ei hõiskaks... Ma ootaks kõik tulemused ilusti ära, siis võiks rõõmustada terve meeskond.”

Mind on õpetatud alati, et kui sa ise pole oma silmaga midagi näinud, siis ei tohi mitte kellegi kohta mitte midagi öelda

Kui teie olite spordis ja suusatamises, kas teie teadsite, et Mati Alaveriga on midagi kahtlast toimumas, olite kuulnud kuulujutte või olite teadlik sellest kuidagi?

Teate, vaadake... Mind on õpetatud alati, et kui sa ise pole oma silmaga midagi näinud, siis ei tohi mitte kellegi kohta mitte midagi öelda.

Kuid oma kõrvadega olite midagi sellist kuulnud?

Ma ei hakkaks spekuleerima.

Nüüd Riigikogusse minnes, mis on esimene asi, mis te spordi jaoks ära teete?

Väga hea küsimus! Teeme nii, et vaatame tulemused ära ja siis räägime edasi. Nii, nagu ma olen öelnud, igal juhul on minu jaoks ülioluline lapsed ja noored... Kõige suurem eesmärk oleks see, et tuua kehalise liikumise juurde kehalist kasvatust – see on sama oluline, nagu söömine, haridus, hammaste pesamine. Täpselt sama oluline on liikumine – tuuagi seda rohkem noortesse ja lastesse.

Kas praegune kehalise kasvatuse tund koolides on siis iganenud nähtus?

Teate... Kõige kurvem on see, et kehalise kasvatuse tundi on nii palju vähendatud, et nädalas on kaks kehalise kasvatuse tundi ja need on korraga ühel päeval. Ma ütleks väga julgelt, et seda on väga vähe. Eriti nende laste puhul, kellel on teised huvid nagu laulmine, kunst ja kõik igasuguse mittesportlikud alad. Nende jaoks võiks olla võimalus rohkem kooli tegevuses liikuda, mis ei tähenda, et see peab olema kuskil ümber maja jooksmine. See võib olla rahvatants. Et lapsed saaksid liikuda.