Team Haanja ja neid esindava advokaadi Erki Kergandberg on lepingus, mille allkirjastamist suusaliit murdmaameestelt nõuab, kõige kurioossem punkt, mis mis sätestab sportlase võistlus- ja treeninguriietuse reklaamipinna jaotuse, kirjutab ERR-i spordiportaal.

Nii on uue lepingu järgi spordiriietusel jäetud 250 ruutsentimeetrit pinda sportlase isiklikele toetajatele, kuid 200 ruutsentimeetrit pinda suusaliidu enda valitud toetajale.

"Suusatajad peavad leidma raha, et treenida ja seejärel leidma ise raha, et sõita võistlustele, ostma suusad ja määrded ning siis suusatama ettevõtete logodega, kes neid kunagi ei toeta," tõdes Team Haanja treener Anti Saarepuu.

Tema sõnul surub suusaliit sinna AS-i Graanul Invest, mille nõukogu liige on Andreas Laane ehk Eesti Suusaliidu president isiklikult.

Saarepuu hinnangul on AS-i Graanul Invest roll suusaliidu toetajana tervikuna küsitav, sest firma ei ole suusatajaid rahaliselt mitte kunagi toetanud ning ka suusaliit ise on tänavu suvel toimunud avalikul arutelul viidanud sellele firmale kui mittefinantsilisele toetajale.

"AS Graanul Investi lubadus toetada 35 000 euroga suusakoondise hooldemeeskonda on jällegi eksitav, sest suusaliit lõpetas hooldemeeskonna tegevuse selle aasta maist. Seda uuesti moodustada pole aga olümpiahooajaks võimalik, sest kõik pädevad inimesed on endale juba mujal uued lepingud saanud," nentis Kergandberg.

Seil selgitas, et Eesti suusakoondise võistlusriietusel esitletavad logod on nagu ka igas teises spordialas alaliidu omad ning suusatamise puhul on lubatud logosid 450 ruutsentimeetri ulatuses ja selle jagamise otsustab suusaliidu juhatus ning suusaliit on alati logodel kajastanud koondise toetajaid, liidu toetajaid ja ka hooldemeeskonna toetajaid.

Refereeritud artikli täistekst ERR-i spordiportaalis