Tähelepanelikud lugejad-vaatajad on uurinud, et miks ei ole Budapestis toimuval naiste võrkpalli EM-il, kuhu esmakordselt jõudis ka Eesti, näha töötamas ERR-i brigaadi – reporterit ja kaamerameest. Uudised sündmusest küll ilmuvad, kuid kasutatakse alaliidu poolt toodetavaid intervjuusid. Varasemalt on ERR Eesti rahvusmeeskonda EM-idel saatnud.

„Eelinfo oli, et ka ERR tuleb, nende otsus oli meile üllatav,” tunnistas võrkpalliliidu tegevjuht Helen Veermäe. „Ajakirjanike nimekirja nähes helistasin toimetuse juhile Rivo Saarnale üle ja küsisin igaks juhuks, et ega te seda unustanud ole. Meie jaoks oleks muidugi oluline, et ERR oleks kohal, tegu on ju ajaloolise turniiriga. Küsisin ka, kas lähilinnades ei ole reporterit ja kaamerat, mida saaksite siia lähetada. Sain vastuse, et ei ole.”

Eesti Päevaleht ja Delfi esitas päringu Saarnale, et mõista, kuidas otsus ikkagi langes. Kuna Saarna vastus on üsna punk, siis aususe ja konteksti mõistmise huvides esitame kirja teel saadetud küsimuse ja saadud vastuse muutmata ja toimetamata kujul.

Reedel saadetud küsimus:

„Tere, Rivo,

tean, et Gunnar tegi sinuga just intervjuu, aga seoses naiste võrkpalli EM-iga tekkis täiendav küsimus. Saan aru, et ERR ei läheta oma ajakirjanikku Budapesti. Kas sa saaksid selgitada selle otsuse tagamaid?

Mul on seda raske mõista. Tegu on ju ajaloolise saavutusega, varem pole ükski Eesti olümpiaala pallimängu naiskond tiitlivõistlusel osalenud. Sündmus oli ka pikalt ette teada, Budapest sihtkohana on suhteliselt odav (nii lennu kui ka majutuse mõttes). Minu arvates vääriksid need naised seda, et Rahvusringhääling sõidab kohale nende matše kajastama. Ühesõnaga, ma olen nõutu.

Loodetavasti pole põhjus võrkpall24.ee ajakirjaniku talvises sapises kommentaaris.”

Täna saadud vastus:

„Tere, Märt.

Aitäh tagasiside ja arvamuse eest! Su kiri kõlab kui kombinatsioon isiklikke eelistusi pealesuruva võrkpall24.ee lobistist ja reisikonsultandist, kes tahab meile viimase hetke pakkumist teha :)

Lähetuskorraldustest aruandmist teise meediamaja ajakirjanikule pean tarbetuks ja ei kavatse käesolevaga seda pretsedenti ka luua. Või mis oleks laiem mõte tegevusel, kui ERR ja EPL hakkaksid vastastikku toimetuste ajakirjanike lähetuskuupäevi ja põhjuseid välja nõudma?! Teeme oma tööd ja keskendume tulemusele, mis lugejani/vaatajani jõuab.

Naiste võrkpallikoondise ettevalmistust ning osalust EM-finaalturniiril oleme kajastanud viimase viie päeva jooksul nii stuudiovestluste- kui kohapealsete intervjuudega ETV-spordisaates, raadiouudistes kui ERR-i spordiportaalis.”

Saarna saatis ka hulga linke toodetud uudistest ja toonitas, et mängudest on tehtud portaalis otseblogi. Küll aga jättis ta märkimata, et finaalturniiri videolugudes kasutatud materjal on sama, mille võib leida võrkpalliliidu sotsiaalmeedia lehekülgedelt.

Ehk sisuliselt saatis ERR-i sporditoimetuse juht ajakirjaniku igati põhjendatud ja argumenteeritud küsimusega puu taha ega soovinud vastust anda. On see näide heast ja osavast kommunikatsioonist, jääb juba vastava teema asjatundjate otsustada. Aga see, et riigi rahaga opereeriv ERR on kõrgendatud tähelepanu all ja erameedia esindajad esitavad neile otsuste kohta küsimusi, ei tohiks toimetuse juhile küll üllatusena tulla. Küsimus ei ole otsuse selgitamises teise meediamaja ajakirjanikule, vaid ikkagi Eesti rahvale.

Seda enam, et kuuldavasti on põhjus konkreetne ja langetatud raske südamega. Meie toimetuse andmetel on ERR-i otsuse põhjuseks tegelikult rahapuudus. Samas ei ole tõesti tegemist ülearu kalli lähetusega, näiteks Eesti Päevalehe ajakirjaniku edasi-tagasi lennupilet maksis 220 eurot.