Suusa- ja orienteerumisspordi taustaga Margus Hallik on sportliku Nõmme Põhikooli uus kehalise kasvatuse õpetaja olles ka ise Nõmme Spordikooli kasvandik
Foto: Aldis Toome (Margus Halliku erakogust)

Millised on tingimused Teie koolis sportimiseks ja kehalise kasvatuse tundideks?

Juba 1922. aastal loodud kool on kandnud erinevatel aegadele erinevaid nimesid ning selles on õpitud erinevates keeltes (ka saksa ja vene), kuid tegutsenud alati ühes ja samas kohas. Nõmme, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli lausa iseseisev linn, ajaloolise keskuse vahetus läheduses asuval koolil pole küll oma staadionit, kuid välialade harrastamiseks on läheduses pealinna ühed parimad tingimused. Näiteks kergejõustiku tundideks ja jalgpalli mängimiseks saab kasutada renoveeritud Hiiu staadionit, mis on mitmekordse Eesti meistri ja jalgpalli kõrgliigas mängiva „Nõmme Kalju“ kodustaadioniks. Ka koolist vahetundide ajal staadionile ja sealt tagasi liikumine (2 x 1,3 km) annab lastele juba möödaminnes väikese lisakoormuse.
Suusatunde on aga aastakümneid läbi viidud Nõmme Spordikeskuse radadel, kus paarikümne meetrise kõrguste vahega nõlval kulgeb mitme suure tõusu ja laskumisega 5 km pikkune suusa- ja terviserada, mis on Tähetorni tänava aluse tunneli kaudu ühendatud ka Harku metsa 10 km ringiga. Kogu 15 km pikkune rada on valgustatud ja talvel toodetakse keskuses ka kunstlund. Kooli keldrikorrusel asub oma suusaruum, kus hoiul kooli suusavarustus ning kus võimalik ka suuski määrida. Mäesuusatamise tunde on õpilased saanud võtta koolist vähem kui kilomeetri kaugusel Mustamäe nõlval asuvas Nõmme Lumepargis.
Krossijooksudeks, liikumismängudeks, orienteerumiseks jne saab kasutada nii Glehni parki (kus paikneb ajalooline Glehni loss ja tähetorn), aga ka Nõmme turu tagust Rahumäe metsa ja Mustamäe suusahüppemägede ümbrust. Kehalise tunnid toimuvad ka teise suunda jäävas Vabaduse puiestee äärses suures Tähe pargis. Veidi pikemad matkad viivad kooli õpilased juba ka Pääsküla rabasse ja selle matkaradadele.
Sisetingimustest on koolil suur saal, lisaks veel paar väiksemat saali. Kooli enda hoovis on suur asfaltplats ja kaugushüppe kastid, kus saab harrastada nii kergejõustiku alasid kui pallimänge. Hetkel viiakse seal läbi ka jalgrattatunde. Kooli hoovis on ka paari aasta eest valminud ronimislinnak, mis pakub vahetundides rõõmu nooremate klasside lastele. Olemas on ka oma jalgrattaparkla ning paljud läheduses elavad lapsed käivadki koolis jalgratastega.

Kuna sport on Nõmme Põhikoolis alati au sees olnud, siis toimus koolis igal Spordinädala päeval mõni üritus ja tavalist õppetööd oli sel nädalal vähem.
Spordinädala avaüritus - Mesikäpa teatejooks Kadrioru staadionil koos Eesti Olümpiakomitee presidendi Urmas Sõõrumaaga
Foto: Marko Mumm (Margus Halliku erakogust)
Oma lühikese õpetaja karjääri jooksul olen näinud, et on täiesti terveid lapsi, kes näiteks II kooliastmes hüppavad kaugust alla 1 meetri, viskavad palli 5 meetrit ja jooksevad 60 meetrit üle 20 sekundi.

Milline nägi välja Spordinädal Teie koolis?

Kuna sport on Nõmme Põhikoolis alati au sees olnud, siis toimus koolis igal Spordinädala päeval mõni üritus ja tavalist õppetööd oli sel nädalal vähem. Kohe Spordinädala avapäeval osalesid teised kehalise kasvatuse sektsiooni õpetajad Ingrid Reiljan ja Siim Palu II kooliastme lastega (5.-7. klass) Kadrioru staadionil Mesikäpa Teatejooksul, mille avas Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
Spordinädal jätkus algklasside (2.-4.) teatejooksude päevaga Hiiu staadionil. Paralleelklasside vaheline ringteate jooks leidis aset 600 meetri pikkusel ringil Glehni pargis. Vanemal kooliastmel oli aga üheks põhiürituseks valikorienteerumine Glehni pargis ja Nõmme terviseradade piirkonnas, kus ette oli valmistatud 10 kontrollpunktiga ca 3,5 km pikkune rada. Kõige nooremad – 1. klassi õpilased läbisid lühema seiklusraja Tähe pargis. Põnev ja õpilastes elevust tekitanud vahejuhtum leidis aset viienda klassi orienteerumis päeva lõpus, kui ETV spordireporter Tarmo Tiisler oma jooksutiiru järel meiega pikemalt rääkima tuli.

Minu mentoriks kooliellu sisse sulandumisel on olnud üle 30-aastase staažiga ja väga kogenud Elve Didvig
Viienda klassi õpilased orienteerumispäeval Glehni pargis
Foto: Elve Didvig (Margus Halliku erakogust)

Kuna väga paljud kooli õpilased käivad maailma populaarseima spordiala – jalgpalli trennides erinevate klubide juures, siis Hiiu staadioni suurepärasel kunstmuru väljakul toimus jalgpalliturniir kaheksandate ja üheksandate klasside koondise vahel ja seda nii poiste kui ka tüdrukute arvestuses. Vähemalt poiste poolel mängisid esimeses meeskonnas peamiselt jalgpalli treeningutel käijad, teises muude spordialade harrastajad ning üks mäng leidis aset ka kolmandatele koosseisudele.
Kuna koolis toimuvad II kooliastmes ka jalgratta- ja liiklustunnid, siis üheks Spordinädala ettevõtmiseks oli jalgrattasõit-matk Harku metsa terviseradadel, mille raames tuli noorematel läbida lühem ja vanematel pikem distants. Lisaks oli 1.-7. klassi õpilastel kavas matkapäev oma klassijuhatajatega, kus vanemate klasside lapsed jõudsid teha pikema ringi Pääsküla rabas ning külastada sealset vaatetorni.
Kokkuvõtete tegemise järel toimus ka kogu koolipere ees Spordinädala parimate autasustamine, kus jagati Eesti Olümpiakomitee poolt koolidele saadetud Spordinädala meeneid ja maiustusi. Kiireimad ja tublimad märgiti ära nii teadetetahvlil kui ka kooli sotsiaalmeedia kanalites.

Sportimine, treenimine ja liikumine on järjepidev protsess ja selles vallas nädalaga mingit imet ei tee.

Mis spordialad on Teie koolis populaarsed ja kes spordikuulsustest koolis õppinud?

Läbi aegade on Nõmme Põhikoolist (endine Tallinna 34. 9-klassiline kool) sirgunud palju talisportlasi, peamiselt suusatajaid ja laskesuusatajaid. Üks põhjusi kindlasti on siin selles, et Nõmme Spordikoolis / Spordiklubis (endine Tallinna Lenini Rajooni Laste ja Noorte Spordikool) on läbi aegade olnud tugevad suusatreeningute traditsioonid ja meie kool on ka lihtsalt üks lähemaid, kust Nõmme lastel mugav suusatrennis käia. Üks säravaima karjääriga vilistlasi on kindlasti laskesuusatamise 7-kordne maailmameister Kaija Parve. Eesti murdmaasuusatamise koondises on taliolümpiamängudel ja mitmetel MM-idel võistelnud Nõmme Põhikoolis õppinutest ka Piret Pormeister, laskesuusatamise rahvuskoondist on viimati esindanud Merill Beilmann.

Algklasside teatejooksu võistlus udusel hommikutunnil Hiiu staadionil
Foto: Margus Halliku erakogu

Kool oli varasemalt väga tugev ka lauatennises, sest pikka aega töötas koolis kehalise kasvatuse õpetajana varalahkunud Katrin Marks. Paljukordse Eesti meistrina tõi ta ala traditsioonid ka meie kooli juhendades pikki aastaid lauatennise ringi. Legendaarse õpetaja eestvedamisel on kooliga osaletud isegi ala koolinoorte maailmameistrivõistlustel.
Praegustest tuntud sportlastest on Nõmme Põhikoolis õppinud MM-medaleid võitnud tõstja Mart Seim, vormelisõitja Jüri Vips, aga ka oma kuulsate isade jälgedes käivad ja Eesti täiskasvanute rahvuskoondisesse kuuluvad pallimängijad Kristian Kullamäe (korvpall) ja Markus Poom (jalgpall). Ühe eredama saavutusena põhikooli ajast võib esile tuua Kristian Kullamäe 7. klassi õpilasena Eesti C-klassi meistrivõistlustel Audentese Spordiklubi ridades visatud uskumatud 90 punkti Rakvere Tarvase vastu, kusjuures selle mängu nad kaotasid.
Kuna meie kooli näol on tegemist ikkagi põhikooliga, kus kõige vanemates klassides õpivad maksimaalselt 15-16 aastased, siis hetkel võiks rahvusvahelisel tasemel võistlevatest sportlastest ära märkida 9b klassi õpilase Markus Kajaku, kes osaleb kardisõidus maailmameistrivõistluste etappidel. Küll aga kuuluvad paljud kooli õpilased oma vanuseklassis erinevate spordialadel Eesti paremikku, näiteks ainuüksi tänavu oli ühes lõpuklassis kokku 6 erinevatel aladel Eesti meistriks tulnud poissi ja tüdrukut. Ka Tallinna koolidevahelistel võistluste kokkuvõttes on kool palju aastaid põhikoolide arvestuses kuulunud etteotsa.

Kaheksandate - üheksandate klasside koondiste vaheline jalgpalliturniir Hiiu staadionil

Kuidas jõudsid Sina õpetaja ametini ja Nõmme Põhikooli?

Oma esimeselt ülikoolihariduselt olengi ma tegelikult kehakultuuri õpetaja lõpetades toonase Tallinna Pedagoogikaülikooli 2002. aastal. Hiljem olen omandanud ka Tallinna Ülikooli rekreatsioonikorralduse magistrikraadi spordijuhtimise suunal. Otseselt ma siiani koolis õpetajana leiba teeninud ei ole, kuid enne oma profisportlase karjääri algust ja ka peale selle lõppu olen töötanud ja tegutsenud treenerina.
Praegune koroona-kriis on aga pakkunud kõigi piirangute ja muu negatiivse kõrval ka teistpidi huvitavaid arenguid ja avanud uusi uksi. Ühel hetkel tundus, et projekti- ja stipendiumi põhised tööd võivad praegusel ajal olla väga ebastabiilsed ja riskantsed ning seetõttu sai võimaluse avanedes otsustatud end proovile panna hoopis sellises ametis, millest veel mõni aasta tagasi otseselt mõeldagi ei osanud... Näiteks Eesti rattaorienteerumiskoondise treenerina oleksin ma pidanud septembris osalema nii juunioride kui täiskasvanute koondislastega Euroopa meistrivõistlustel Soomes, oktoobris olid aga plaanis maailmameistrivõistlused Portugalis ja lisaks tiitlivõistlustele on tänavu ära jäänud ka kõik maailma karikasarja etapid.

Nõmme Põhikoolis toimuvad jalgratta- ja liiklustunnid - Spordinädala raames on ees ootamas rattamatk Harku metsas
Foto: Margus Halliku erakogu

Samas tuleb tõdeda, et õpetaja amet on meie suguvõsas olnud alati hinnatud. Näiteks juba mu vanaema töötas õpetajana veerand sajandit, samuti mõlemad mu vanemad on lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuri teaduskonna. Lisaks ka minu kadunud abikaasa ja praegune elukaaslane on õpetaja haridusega.
Nõmmega olen ise aga olnud tihedalt seotud – juba 9-aastaselt hakkasin käima suusakahevõistluse trennis toonases Lenini Rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis, millest kasvas hiljem välja Nõmme Spordikool / Spordiklubi, kus ka juba ülikooli ajal suusatreenerina tööle asusin. Ka mu ema on töötanud Nõmme Spordiklubis suusatreenerina üle 25 aasta. Põhiharidust omandasin aga suusakallakuga Hiiu Põhikoolis (varasem Tallinna 28. 9-klassiline kool), mis asub meie koolist üle raudtee vaevalt 400 meetri kaugusel.

Mis Sulle õpetaja töö juures meeldib?

Minu mentoriks kooliellu sisse sulandumisel on olnud üle 30-aastase staažiga ja väga kogenud Elve Didvig, kellega meil on mitmed klassikomplektid kahe peale juhendada – temal tüdrukud, minul posid. Kuna meil on sarnane taust (tema lõpetas kergejõustiklasena toonase riikliku Tallinna Spordiinternaatkooli ehk TSIK-i, mina sama asutuse filiaali – hilisema Eesti Spordigümnaasiumi Otepää Suusakooli, praeguse Audentese), siis on paljuski ka meie vaated ja koostöö klappinud. Tema sõnul on õpetaja töö plussiks just väga suur vaheldusrikkus – kui näiteks treenerina pead peamiselt ühe spordialaga süvitsi minema, siis kehalise õpetajana saad ühe aastaringi jooksul tegeleda väga mitmete erinevate aladega. Just täpselt seda tunnen minagi – maast-madalast olen olnud suur spordihuviline ning paljude erinevate alade fänn.

Õpetaja Margus Hallik Spordinädala kiireimate krossijooksjatega eri vanusegruppidest - Sten Aljas 5a ja Rasmus Mesila 9b klassist
Foto: Helen Nuudi (Margus Halliku erakogust)

Kui noorteklasside tulemused juurde arvestada, siis olen võitnud Eesti meistrivõistlustelt medaleid kokku lausa kaheksal erineval spordialal. Ma ei pea küll ennast väga suureks spetsialistiks igal alal, kuid arvan, et päris mitmel spordialal tunnen end üsna koduselt ja kindlalt. Kuna olen ekstravertsema loomuga, siis õpetaja-töö juures meeldib mulle väga, et saab palju suhelda ja seda nii õpilaste, lastevanemate kui kolleegidega.

23. – 30. septembril toimus kuuendat korda Euroopa Spordinädal, mille korraldasid Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile.

Miks on Spordinädal Sinu meelest vajalik?

Sportimine, treenimine ja liikumine on järjepidev protsess ja selles vallas nädalaga mingit imet ei tee. Küll aga aitab Spordinädal tõsta sportimise ja liikumise olulisust fookusesse ja seda just laiemalt noorte hulgas. Spordinädala egiidi all on võimalik teha ka ägedaid üritusi just lasteaedades ja koolides, aga ka töökohtadel ning mujal.

Margus Hallik
Erakogu

Koolis töötades näen, et kui spordipoisid – tüdrukud niigi käivad oma trennides ja võistlustel, siis ehk veelgi olulisem on spordipisiku süstimine neile õpilastele, kelle kokkupuude spordi ja liikumisega võib paljude aastate jooksul piirdudagi vaid kooli kehalise kasvatuse tundidega. Oma lühikese õpetaja karjääri jooksul olen näinud, et on täiesti terveid lapsi, kes näiteks II kooliastmes hüppavad kaugust alla 1 meetri, viskavad palli 5 meetrit ja jooksevad 60 meetrit üle 20 sekundi. Niisamuti olen täheldanud, et mõni laps ei oska jalg- või korvpalli mängu ajal palliga midagi teha ja on väga passiivne. Sellisel juhul olen näiteks vajalike oskuste õpetamiseks ja parandamiseks võtnud nad mängust välja ja lasknud teha platsi kõrval individuaalseid harjutusi alustades kõige lihtsamatest asjadest. Just selliste õpilaste motiveerimine ja oskuste järele aitamine on olnud ehk kõige suuremaid väljakutseid õpetajatöös. Samas on väga tore märgata nende arengut ja rõõmustada koos nendega, kui on tekkinud juba uued vilumused.

7 - 4a klassi edukaimad spordipoisid ja -tüdrukud Spordinädala autasustamisel koos õpetaja Siim Palu ja klassijuhataja Andra Puusepaga, taustaks kooli õpilaste poolt võidetud karikad