Delfi ja Eesti Päevaleht kohtus Bukrejeviga täna päraslõunal Kombank Arena loožis number 312, kus eestlane koos Serbia partneri Milorad Pejcici ja teiste areeni valmistajatega kõigel toimuval järgneva kolme päeva jooksul silma peal hoiab.

Pärast 2009. aasta sise-EM-i, kus Ksenija Balta võitis Eesti rekordi 6.87-ga kaugushüppes kulla, Jaanus Uudmäe ületas esmakordselt kolmikhüppes 17 meetri piiri ja Mikk Pahapill kogus kolme hüppeala tippmarkide toel 7-võistluses rekordilised 6362 punkti, on Eesti kergejõustikusõpradele hästi teada mõiste "vetruv laudpõrand", mis aitas heade tulemuste sünnile kaasa. Bukrejev selgitab, et vetruvust ei tekita mitte niivõrd vineerist lauad, vaid pigem areeni sügavus.

"Et võistlus toimuks publikuga samal tasapinnal, mitte augus nagu kaks aastat tagasi Praha EM-il, ehitasime areeni põhjast kolme meetri kõrgusele ajutise põranda. Kõrguse tekitab metallkarkass, mille peal on vineer ja kummimatt. Ja lõpuks valasime polüuretaani (rahvakeeli tartaan)," sõnab ta. Taoliste areenide ehitamisega juba aastaid tegelenud Bukrejev kinnitab, et kogu eeltöö tehti ära taas Paldiskis, kohapeal jäi üle vaid pusletükid kokku panna.

Et sise-EM-i kergejõustikuareeni ehitama pääseda, tuli Bukrejevi firmal Kanstet OÜ-l võita (kahel korral) riiklik konkurss ja saada paberitele allkiri Sebastien Coe'lt isiklikult.
Foto: Karl Rinaldo

"Kuna valasime polüuretaani maha just selleks võistluseks, on tegu hetkel eriti heade radadega. Pärast võistluse lõppu, kui teised lähevad banketile, lõikame meie raja tükkideks, et tulevikus seda uuesti kasutada," lisab 1994. aastal Someros tänaseni püsiva Eesti rekordi 5.86 hüpanud Bukrejev.

Kuivõrd palju vetruvust aga seekord eelkõige just hüppealade esindajaid ees on ootamas? "Mingil määrel on seda ikka, sest, nagu juba öeldud, pole tegu alalise areeniga, kus all oleks betoonpõrand. Samas oleme n-ö trampliini efekti vähendanud sellega, et kaugus-, kõrgus- ja teivashüppes on äratõukekohtade lähistele põranda alla pandud lisatoed."

Areeni aitasid ehitada Serbias kuus eestlast ning täpselt sama suur on ka meie koondis, mis vastvalminud radadel võistlema asub. 52-aastane Bukrejev loodab, et Ksenija Balta sekkub kaugushüppes medalikonkurentsi.

"Miks mitte? Ikka ootan ja loodan. Meie tegime ju oma parima ära, nüüd teevad loodetavasti sama ka koondislased," muheleb Bukrejev. "Aga ma ei oska väga konkreetselt Ksenija medalivõimalusi hinnata - mul pole lihtsalt aega midagi jälgida olnud. Viimastel kuudel oleme tegelenud korraga kolme sisehalli ehistamisega (lisaks Belgradile rajati ka Saksamaal Karlsruhes ja USA-s Friscos sarnane areen)!"

Vaata videost, kuidas kergejõustikuareen valmis: