Kitsed ehmatasid umbes kiirusel 30 km/h sõitnud rattureid Põlvamaal Tilsi lähedal, veidi enne vana Postitee algust ühe metsatuka servas. „Sõitsime neljakesi, mina olin grupis teisel positsioonil ja otseselt loomi ei märganud. Minu ees vändanud kaaslased aeglustasid ootamatult ning halbade asjaolude tõttu leidsin mina end asfaltteelt külili. Ühe jala sain pedaali küljest lahti ja see jäi kukkudes ratta alla nii halvasti, et murdsin pindluu,“ meenutab Mõttus.

Kitsed tegid halva üllatuse

„Tundsin, et pilt hakkab eest minema, üritasin rahu säilitada. Jalg tegi haiget, kuid mõne aja möödudes tundus, et saan edasi sõita. Minna oli veel umbes paarkümmend kilomeetrit. Koju jõudes sain aru, et midagi on väga valesti, jalale ei saanud enam toetada,“ ütles rattur, kes suundus otsejoones arstide juurde.
Kitsedega kohtus sportlane sellisel viisil elus esimest korda. „Ma isegi poleks selle peale tulnud, kuigi autoroolis olen alati valvas ning arvestan võimalike tee peale joosta võivate loomadega. Rattaga sõites jälgin liiklust ja sõidukeid, kui tee on tühi, siis tähelepanu kaob.“

Pole lootust maha matnud

Mari-Liis Mõttus loodab väga, et saab juuni teisel nädalavahetusel Jõelähtmel Eesti meistrivõistlustel maastikurattamaratonis stardis olla. „Veidi ju aega on, ehk saan selleks ajaks mingil määral võistlushoogu. Vaatame, mis seis pärast kipsi eemaldamist vastu vaatab,“ on rattur lootusrikas.

„Kui juunis võistelda ei õnnestu, siis ehk juulis. Plaanis on nii kodused maastikurattamaratonid, XCO Eesti karikasari ning juuli teises pooles Kiviõlis toimuvad Eesti meistrivõistlused maastikurattakrossis. Kahjuks tuleb loobuda ka reisist koondisega Austriasse, kus on kaks kõrgema kategooria võistlust. Hooaja kalender on tihe, sõite jagub igasse nädalavahetusse, eks jälgin enesetunnet ning teen vastavalt otsuseid.“

Kuidas Mari-Liisi ratturikarjäär on kulgenud ja milliseid sõite ta eelistab, loe edasi ajakirjast Sport!