1990-ndatel jalgpalliajakirjaniku Indrek Schwede poolt välja mõeldud ja patenteeritud lauamängul peeti Eesti meistrivõistlusi esimest korda 2008. aastal ning võistluste traditsiooni ei suutnud katkestada isegi kõikvõimas kroonviirus! Osavõtjaskond oli küll tavapäraselt hõredam - 12 mängijat jaotati kolme alagruppi -, kuid peetud nad said.

Eesti meistriks krooniti 11-aastane Semmo Juks, kes alistas finaalis Meelis Kalda. Viimasest võinuks saada ajaloo esimene kahekordne täringuvuti Maarjamaa tšempion. Kõigi aegade noorim täringumeister on 2012. aastal 9-aastaselt võidutsenud ja järgmisel aastal pronksi võitnud Patrik Saksus. Juks tuli 2019. aastal hõbemedalile, seega oli tänavu turniiri üks peafavoriite.

Minule isiklikult olid need kolmandad järjestikused täringujalgpalli meistrivõistlused. Tänu hõredamale alagrupiturniirile õnnestus mul pääseda veerandfinaali, kus tuli vastu hea kolleeg Õhtulehest, endine spordiajakirjanik Viljar Voog. Kiirelt kulgenud avapoolaja võitsin 2 : 1, kuid mäng lõpp läks nugade peale ja lõppes minu mängunupu "käega mängimise" ja vastase penaltiga, mis Voogil õnnestus realiseerida. Õnnega pooleks, nagu selles mängus väga sobilik tõdeda on.


Voog purjetas edasi poolfinaali, kus kaotas juba hilisemale meistrile Juksile. Midagi pole teha, poiss lihtsalt oskas seda täringut sobivalt - ja määrustepäraselt, olgu see selge! - veerema panna. Palju õnne meistrile!

Vaata videost, mida täringujalgpall endast kujutab ja millised plaanid-unistused selle loojal Indrek Schwedel mänguga veel tulevikus on!

Rohkem täringujalgpalli uudiseid koos kõikide medalivõitjate ja jooksva edetabeliga võib leida siit!