„Ilmselgelt on olukord kõigi osapoolte jaoks raske. Palju on teadmatust, mis teeb tegevuste pikalt ette planeerimise keeruliseks. Oleme mängijate ja klubidega ühenduses olnud, et teada saada, kuidas keegi on individuaalsed treeningkavad üles ehitanud. Paljud klubid on mängijatele jaganud plaanid, mille järgi treenida ja ennast vormis hoida. Vastavalt vajadusele aitame klubidel plaane koostada ja jagame omalt poolt nõuandeid,” kirjeldas peatreener praegust tööprotsessi.

„Oleme mängijatele saatnud materjale viimastest koondisemängudest Walesi ja Fääri saartega, kus on analüüsimiseks võistkondlikke ja individuaalseid klippe. Mängijate käekäigul hoiame silma peal treeningpäevikute abil. Möödunud nädalal vaatasime läbi üle 40 päeviku. Hea on näha, et suur osa mängijatest töötab kõvasti ja annab regulaarselt aru,” sõnas Matikainen, et mängijatega hoitakse erineval viisil kontakti.

Lisaks mängijatega suhtlemisele peavad naiste koondise ja tüdrukute noortekoondiste personal omavahel regulaarseid koosolekuid videosilla vahendusel, et hoida üksteist oma tegevustega kursis ja koordineerida koondiste tööd. „Olen rahul järjekindla töö ja pingutusega, mida treenerid ja meditsiiniline personal praegustes tingimustes üles on näidanud, et mängijaid tegevuses hoida. Samal ajal saame antud olukorras keskenduda ka suuremale pildile ja struktuurile ning valmistada ette ühtset mängu- ja treeningmudelit,” lausus Matikainen.

Soomlasest peatreener rõhutas seda, et vaatamata raskele perioodile tuleb mängijatel pea püsti hoida ja keskenduda treeningprotsessile. „Oluline on säilitada positiivsust ja vaadata tulevikku. Praegu on kerge oma eesmärgid silmist lasta, aga mingil hetkel saadakse sellest viirusest võitu, tavapärane elu läheb edasi ja jalgpall jätkub. Naiskondade jaoks oli hooaja ettevalmistus viiruse saabudes haripunktis ja seetõttu on oluline füüsilist vormi hoida. Ka praegustes tingimustes on võimalik teha heal tasemel treeninguid, et oma vormi säilitada ja isegi parandada. Tänu loovale lähenemisele saab asju muuta ka jalgpallispetsiifiliseks,” tõi Matikainen välja asjad, mida on oluline praegu silmas pidada.

Aprilli- ja juunikuus oleks naiste koondis mängima EM-valikkohtumisi, kui täna, 10. aprillil oleks võõrsil vastamisi mindud Sloveeniaga ning neli päeva hiljem oleks Groningenis mängitud Hollandiga. Juunis oleks Eesti võõrustanud Pärnu Rannastaadionil Venemaad ja Türgit.

Aprillikuised vastasseisud on UEFA otsusel lükatud esialgu oktoobrikuusse ning juunikuusse planeeritud mängud lükkuvad edasi teadmata ajaks. Matikaineni sõnul on rahvusvahelise jalgpalli juurde naasmine esmalt kindlasti keeruline. „Ilmselt annab võistkonna treeningute puudumine esmalt natuke tunda. Samas usun, et kui praegu kasutatakse aega individuaalselt efektiivselt ning millalgi antakse luba ühistreeningutega jätkata, saadakse jälle tavapärasesse rütmi. Oluline on, et mängijad saaksid enne rahvusvahelisi kohtumisi pidada konkurentsivõimelisi mänge. Seetõttu on tähtis roll ka liigamängude ajakaval ja ülesehitusel,” sõnas Matikainen lõpetuseks.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!