Maailma populaarseima sportmängu paremaks mõistmiseks ja analüüsimiseks on välja mõeldud kümneid kasulikke programme. Neist kõrgeimalt hinnatakse statistika-agentuuri InStati kokkuvõtteid, mille abil teeb vastaste kohta eeltööd ning paneb oma mänguplaani paika ka Eesti jalgpallikoondis.

Delfi käsutuses on InStati analüütikute koostatud raport, mis toob perioodist 1. september 2018 kuni 12. november välja Hollandi koondise tugevused ja nõrkused. Selle aasta mängudest puudub valimist vaid Hollandi 0:0 viigimäng Põhja-Iirimaaga möödunud laupäeval.

Mida see raport siis näitab?

1. Hollandi kaitse lekib paremalt tiivalt


Hollandi vastastel soovitatakse InStati raportis rünnakud suunata nende kaitseliini paremale poole, sest just sealt on neile mänguolukorras (kõik olukorrad, mis ei ole standardolukorrad) löödud kõige enam väravaid (6-st olukorrast 4). Kontrarünnakutel oleks soovitatav saata oma ründajad sööduga äärekaitsjate selja taha. Hollandi paremkaitsja Denzel Dumfries kipub tihti liiga kõrgele vabadesse tsoonidesse tõusma ning keskkaitsja Matthijs De Ligtil on kombeks kaaslaste toetama jõudmisega hiljaks jääda. Vasakul äärel soovitatakse ära kasutada Daley Blindi aeglaseid jalgu.
Positsioonirünnakutel on kõige lubavamad söödud olnud need, mis tehakse tsooni De Ligti (parempoolne keskkaitsja) ja Dumfriesi vahele. Keskelt rünnakut üles ehitades on vastased tihti saavutanud edu, kui pall on saadetud kaitsvate poolkaitsjate selja taha, mille peale De Ligt tihti kõrgele pallile vastu on tulnud ja sellega sundinud kaitseliini end kitsamalt kokku tõmbama.

2. Suurimad patuoinad De Ligt ja Blind


Hollandi statistiliselt ohtlikuim mees on Lyoni ründaja Memphis Depay, kes on vaadeldava perioodi jooksul olnud kas otseselt või väravasööduga osaline 19 väravas. Vastava pingerea teist kohta hoiab Georginio Wijnaldum 9 värava ja sööduga. Suurimad patuoinad ehk mehed, kelle vigadest on sündinud enim väravaid, on aga keskkaitsja Matthijs De Ligt (15 väravat 14 mängu jooksul) ja vasakkaitsja Daley Blind (11 väravat 14 mängu jooksul). Järgnevad Virgil van Dijk (8/13), Frenkie De Jong (5/13) ja Kenny Tete (4/4).

3. Teniste ja Zenjov hakkavad vatti saama


InStati raport toob välja, et Holland on kõige efektiivsem vasakult tiivalt üles ehitatud rünnakutel - 15-st mänguolukorrast löödud väravast on 9 sündinud just sealt. See tõotab rasket tööpäeva meie paremkaitsjale Taijo Tenistele ja parempoolkaitsjale Sergei Zenjovile. Kõigi nende 15 rünnaku puhul on võtmetähtsusega sööte jaganud meeskonna liider ja tipuründaja Memhis Depay, äärel on võimeline ohtlikke sööte sooritama vasakkaitsja Daley Blind. Äärelt tulevate tsenderduste puhul tuleb kõige tähelepanelikumalt markeerida Georginio Wijnaldumit.

Lisaks positsioonirünnakutele on hollandlased teravad kontrarünnakutel. Vaadeldava perioodi jooksul lõid nad 11 väravat just pressingu järel palli võites vasturünnakul. Ülejäänud väravad sündisid standardolukordadest (7), nurgalöökidest (4), karistuslöögi järgsetest rünnakutest (1) ja penaltijärgsetest olukordadest (2).

Sergei Zenjov püüab takistada pealelööki sooritavat Memphis Depayd.
Foto: REUTERS/SCANPIX

4. Keda ei tohiks nurgalöökide ajal tähelepanuta jätta?


Üks hea uudis paistab InStati raportist veel välja. Holland armastab nurgalööke toimetada Euroopa parima mängija Virgil van Dijki peale (vaadeldud perioodi jooksul 19 korda), kes tänases mängus õnneks ei osale. See tähendab, et kodumeeskond peab tegema midagi rohkem harjumatut. Nurgalöökide sihtmärkide edetabelis järgmistel kohtadel on De Ligt (9) ja Ryan Babel (4), kes lõpetasid neile suunatud tsenderduse pealelöögiga vastavalt 44% ja 75% juhtudest.

Enim pealelööke nurgalöögiolukordadest (ei pea olema neile suunatud) on peale Van Dijki (10) sooritanud Memphis Depay (6), olles neil juhtudel väravaraamidest mööda suunanud palli vaid kahel korral.

5. Tallinna mängu parimad - Kallaste ja Depay


9. septembril Tallinnas toimunud mängu raport reedab, et Hollandi koondise parim mängija Memphis Depay valmistas ka Eestile kõige rohkem peavalu. Tema InStati indeksi näitaja oli kaaslastest suurim - 415. Suurt osa selles mängis tema 73. minuti 3:0 värav ja kaks väravasöötu, aga ka kõikide rünnakufaasis edukalt sooritatud tegevuste soliidne protsent 63%.

Parim eestlane tolles mängus oli indeksi järgi paremkaitsja Ken Kallaste (271), kes oli edukas 58% duellidest (19/11) ning sooritas edukalt kõik kolm õhuduelli, aga näitas ka head protsenti (80%) ründefaasis ette võetud tegevustes. InStati indeksi järgi paremuselt teine mängija oli Eestil Karol Mets (250), kolmas Henrik Ojamaa (248), kes hiilgas meeskonnast kõige suurema söödutäpsusega (89%).

Hollandi - Eesti mäng Amsterdamis algab kell 21.45. Delfi toob mängu käigu lugejateni kohapealt otseblogis.

Ken Kallaste ja Memphis Depay 9. septembril Tallinnas.
Foto: REUTERS/SCANPIX