Eriolukorra tõttu jäid mängimata publikule suurimaks maiuspalaks olevad kevadised pallimängude põhiturniiride lõppvaatused ja kohamatšid. Viie populaarsema ala Eesti meistriliigades jäi pidamata üle 230 kohtumise. Just seetõttu saavad spordis valitsuse lisaeelarvest suurima toetuse sportmängude alaliidud ja meistriliiga klubid, kes jäid planeeritud tulust koroonakriisi tõttu ilma, vahendab ERR-i spordiportaal.

Valitsuse kolme miljoni euro suurusest lisarahasüstist saavad sportmängude alaliidud ja meistriliiga klubid 1,2 miljonit.

Kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Taavi Pürn ütles, et toetuste otsustamisel lähtuti sellest, et spordis saavad kõige rohkem pihta need, kus erasektori toetused on osakaalult kõige suuremad.

Täpseid kriteeriume toetuse saamiseks hakatakse Pürni sõnul veel välja töötama. Ühtlasi plaanitakse lisaeelarvest tuleva 800 000 euroga turgutada spordialaliitudes igapäevase töö jätkamist ning 400 000 euroga spordiklubides noortega tegelevaid 3. ja 4. kutsetasemega treenerid.

Neljanda kogukama tüki ehk 300 000 eurot saavad suuremate liikumisürituste korraldajad, kes on teinud palju vältimatuid, aga nüüd korstnasse läinud kulutusi ning kelle kompetentsi soovitakse hoida tasemel.

Refereeritud artikli täistekst ERR-i spordiportaalis