Esmaspäeva hommik Kell 8.45. Audentese spordikeskuse ja kooli ümbrus pole olnud kunagi autodest nii tühi kui praegusel karantiiniajal. Väliselt ei viita miski sellele, et selle hoonetes täna valitsusega kooskõlastatud riikliku tähtusega operatsioon nimega "olümpiaks valmistumine" käima lükati. Kui nina vastu toonitud klaasi suruda, võib näha 25-meetrises basseinis edasi-tagasi uhamas kolme Eesti ujumiskoondislast: Martin Allikveed, Daniel Zaitsevit ja Maria Romanjuki. Ajakirjanikke loomulikult teisele poole klaasi ei lubata. Olümpiakomiteest loeti meile sõnad peale, et pildistada võime vaid juhul, kui me ukse taha sportlastega intervjuusid tegema ei jää.

"Sisse saime nii, et näitasime uksel läbi klaasi dokumenti. Kui nimi on nimekirjas, teeb turvamees ukse lahti," kirjeldas Zaitsev hiljem reegleid telefonitsi. "Sisenemisel mõõdeti kohe kehatemperatuuri ja puhastasime käed. Kui palavikku ei olnud, anti dokumendi alusel riietusruumi kapikaart, mis puhastati samuti ära ja mis jääb meile."

Zaitsev, nagu ka kõik teised sportlased ja nende taustajõud, keda kokku on nimekirjas veidi alla 100, pidid eelnevalt täitma ja EOK-le saatma terviseankeedi, kus tuli vastata neljale küsimusele: 1) Kas oled viimase kahe nädala jooksul viibinud välismaal, 2) Kas keegi su lähiringkonnast on nakatunud viirusesse?, 3) Kas sul on esinenud mingeid viiruse sümptomeid?, 4) Kas sa elad koos inimisega, kes on üle 70-aasta vana?

COVID-19
Eesti olümpiakoondise kandidaatidelt võetud koroonaviiruse testid seni ühtegi positiivset juhtumit toonud ei ole.


Spordimeditsiini SA juhatuse liikme ja Eesti olümpiakoondise arsti Mihkel Marda sõnul paigutati sportlased ankeetide põhjal valgusfoori printsiibil lahtritesse "roheline", "kollane" ja "punane". "Punases lahtris on isikud, kes on tulnud lähiajal ohutsoonist või põdenud hiljuti viirushaiguse sümptomitega haigust ning peab istuma karantiinis. Neile on sissepääs baasidesse kindlasti keelatud. Kollases lahtris on need, kelle karantiiniaeg hakkab otsa saama või on juba lõppenud või neil on krooniline nohu või mingid muud kahtlased sümptomid. Nendest enamus sportlasi hakkasime eilsest saatma COVID-19 testile," selgitas Mardna, lisades, et tänaseks juba testi vastuse saanud sportlaste seas ühtegi koroonaviiruse kandjat ei ole.

Iluvõimlemise rühmkava koondislane Audentese spordikeskuse ees.
Foto: Tiit Blaat


Oht spordibaasis nakatuda minimaalne

Spordimeditsiini sihtasutusest on iga päev kella 8-st 20-ni Audenteses kaks medõde, kes hindavad sisenejate tervist ning vastavad tekkivatele küsimustele. Spordibaasi kasutuse õigusega sportlaste jaoks on avatud ka Audentese kõrval asuv Spordimeditsiini SA ise.

Mardna tutvustas veel mõningaid ohutusmeetmeid: "Läinud reedel läbisid nii Audentes kui ka Pärnu sõudebaas ning spordimeditsiini sihtasutus põhjaliku desinfitseerimise. Oleme treeneritele ja sportlastele saatnud väga täpse spordisaalide ja spordivahendite kasutamise juhendi - desinfitseerimisvahendid on uksel ning peale kasutamist tuleb põhjalikult puhastada ka spordivahendid. Lisaks oleme inimestele südamele pannud, et nad jälgiksid hoolikalt ka oma tervisekäitumist väljaspool baasi, et keegi nakkust oma treeningrühma sisse ei tooks."

Oleme inimestele südamele pannud, et nad jälgiksid hoolikalt ka oma tervisekäitumist väljaspool baasi, et keegi nakkust oma treeningrühma sisse ei tooks.

Loomulikult ei tohi kõik nimekirjas olevad sportlased ja treenerid Audenteses hommikust õhtuni korraga treenida, vaid treeningud toimuvad alade kaupa paika pandud ajakava alusel. "Treeningajad on hajutatud nii, et hoones oleks ühel ajal võimalikult vähe inimesi. Kuna erinevad spordialad kasutavad erinevaid spordisaale ja riietusruume, siis nad omavahel kokku ei puutu. Töö toimub maksimaalselt nelja- kuni kuueliikmelistes gruppides. Oleme selle väga hästi läbi mõelnud ning usume, et spordihoonest seest küll ükski nakkus alguse ei tohiks saada," lisas Mardna.

Eeskujuks Norra ja Suurbritannia

Tippsportlastele treeningvõimaluste tagamisel karantiini ajal on Eesti olümpiakomitee snitti võtnud Norra Olympiatoppen keskusest Oslos ja Suurbritannia koondise olümpiabaasist Loughboroughs. "Ülemöödunud nädalal toimus Monacos rahvusvahelise olümpiakomitee ja maailma tervishoiuorganisatsiooni ühine miiting, kus viiruse teemat põhjalikult käsitleti. Seal sai väga paljude rahvuskoondiste arstidega kohtutud ning sealt kõrva taha pandud teadmisi rakendatud," ütles Mardna.

Kas Audentese spordikeskus ja Pärnu sõudebaas ka siis olümpiasportlastele avatuks jäävad, kui tuleb uudis Tokyo olümpia edasilükkamisest näiteks aasta võrra, ei osanud Mardna öelda. "Usun, et sel juhul muutub ka kahe spordibaasi eristaatuse otstarbekus kaheldavaks. Võimalik, et siis tuleb ka riigi poolt ettekirjutus need spordibaasid sulgeda. Kui selline teade ROK-ist tuleb, siis me kindlasti arutame seda," pakkus Mardna.

Daniel Zaitsev hüppas täna esimest korda peale kaheksat päeva basseini.
Foto: Tiit Blaat


Zaitsevi sõnul on spordibaaside avamine olümpiakandidaatide tarbeks väga tänuväärne tegu. Ise sai ta viimati basseinis treenida kaheksa päeva tagasi. Nii pikka pausi ükski ujuja endale veetreeningust tavaliselt naljalt ei jäta.

"See on ainult üks kord aastas, kui me saame endale kaks nädalat puhkust lubada. Viimased nädal aega hoidsime end vormis jooksmise ja kummilindi harjutustega, aga see on ikkagi midagi hoopis muud kui veetreening. Lihased olid tänaseks natuke lödiks muutunud. Seetõttu tegime täna veidike pikemalt trenni, ujusime 7 kilomeetrit aeroobses tsoonis," selgitas Zaitsev, kes loodab, et olümpia sel aastal ikka toimub.

"Terve see aasta oleme elanud mõttega, et valmistume olümpiaks. Mõned sportlased teevad oma viimast olümpiatsüklit. Kui mängud aasta võrra edasi lükkuvad, keerab see nende jaoks elu pea peale. Loodame, et olukord kiiremas korras laheneb ning me saame naasta normaalsetesse basseinidesse. Pidime juba sel nädalal olema Slovakkias laagris ning seal ka ühel võistlusel osalema, kuid see linn läks kuni 30. märtsini karantiini. Kui õnnestub kuhugi kõrgmäestikusse pikka basseini minna, siis me esimesel võimalusel seda ka teeme."