Miks on keskendumine spordis oluline?

Kuivõrd sport on ajalooliselt olnud inimese püüdlus laiendada oma võimete piire, siis täiuslikuks soorituseks mis tahes spordialal on keskendumine üheks olulisemaks osaks ja vaimseks omaduseks. Mulle meeldib ütlus, mille kohaselt on tähelepanu ideaalse soorituse valuuta. Kuigi teame, et tippspordis ja mis tahes ennast ületavas soorituses loeb iga pisimgi detail, on täna süstemaatiline ja pidev vaimne treening Eesti spordis kahjuks veel pigem tagaplaanil. Edukas sooritus saab alguse oskusest keskenduda, emotsioonide regulatsioonist ja teistest vaimsetest protsessidest.

Millised on tänapäeval tõenduspõhised ja efektiivsed meetodid keskendumise treenimiseks?

Viimastel aastakümnetel on kliinilises psühholoogias, töökeskkonnas, koolides ja ka spordis üha enam hakatud rakendama teadveloleku (ingl k mindfulness) lähenemist, mille kohta kinnitab kasvav hulk teadusuuringud, et tegu on efektiivse meetodiga keskendumisvõimet treenida, stressi alandada ning ärevuse taset ning emotsioone oskuslikumalt juhtida. Spordis esinevate väljakutsete jaoks on välja töötatud spetsiaalne Mindful Sport Performance Enhancement (MSPE) 6-nädalane programm, mille raamistik on tuletatud kahest maailmas enim rakendatavast tõenduspõhisest teadveloleku programmist. Esimene neist on John Kabat Zinni loodud teadvelolekul põhinev stressialandusprogramm (MBSR) ja teine Seagal, Williamsi ja Teasdale’i loodud teadvelolekul põhinev kognitiivne teraapia (MBCT).

Kuidas see treening välja näeb?

Tegemist on kuuest sessioonist koosneva praktilise koolitusega, millele eelneb sissejuhatav loeng teadveloleku teoreetilisest ja teaduslikust taustast koos mitme praktilise harjutusega. Osalejad kohtuvad kuue nädala jooksul kord nädalas 1–1,5-tunniste sessioonidena. Kohtumistelt saab sportlane kaasa kindlad juhised, kuidas treenida oma meelt sama järjepidevalt ja pühendunult, kui tavapäraselt ollakse harjutud treenima oma füüsilisi omadusi. Iga sessioon on kindla alateemaga ja sisaldab nii juhendatud formaalseid harjutusi kui osalejate tagasisidet. Peamine töö toimub sessioonide vahepealsel ajal, kasutades nii helisalvestisi kui harjutades teisi sessioonist lähtuvaid praktikaid. Kohtumistel on lisaks uute harjutuste kogemisele võimalik jagada oma kogemusi, rääkida takistustest ja nendega toimetulekust.

Kas teadveloleku praktikad on rakendatavad kindlatele spordialadele?

On oluline, et teadveloleku treening sobiks sportlase ja/või meeskonna hoiakute ja eesmärkidega ning et suudetakse näha seoseid harjutuste ja spordis tekkivate olukordade vahel. Praktikate rakendamisel ei ole välistatud ükski spordiala ja treening on rakendatav nii individuaalselt kui ka gruppides. Küll aga arvestatakse võimalikult palju iga konkreetse valdkonna eripärade ja formaadiga.

Pikemat intervjuud ja seda, mida arvavad keskendumisest poksija Astrid Johanna Grents ning kümnevõistleja Janek Õiglane, loe edasi ajakirjast Sport.