Täpselt aasta enne Eesti vägevat võitu Lillekülas toimus Zaprešićis EM-valikmäng U21 koondistele, milles Horvaatia kasutas registeerimata mängijat ning jäänuks ilmselt teenitud kolme punktita, kui Eesti oleks UEFA-le protesti esitanud.

Horvaatia ajalehe teatel leidis pärast nimetatud kohtumist sealse alaliidu juhi Davor Šukeri ja Eesti Jalgpalli Liidu presidendi Aivar Pohlaku vahel aset vestlus, mille käigus pakkus saarlane ründelegendile aumeeste tehingut: meie ei esita protesti ja teie toote oma meeskonna esimesel vabal võimalusel Tallinnasse sõprusmängule. Šuker võttis pakkumise vastu ja Horvaatia noortel säilis võimalus pääseda 2017. aasta EM-finaalturniirile, mis neil hiljem siiski luhtus.

Pohlaku sõnul ei vasta Horvaatia ajalehes kirjutatu absoluutselt tõele. Kaotusest kibestunud kuulsas vutiriigis otsitakse tema sõnul vaid süüdlasi ja mõeldakse välja õigustusi.

Näen Horvaatias praegu toimuvat kui reaktsiooni kaotusele, kus ühed otsivad süüdlaseid ja teised mõtlevad välja õigustusi.

"Väide ei pea paika," ütleb Pohlak ja selgitab aastataguse juhtumi tagamaid: "Vahetult peale kõnealust U21 mängu küsis UEFA delegaat Horvaatias Eesti U21 koondise gruppi juhtinud meie jalgpalli liidu töötajalt Ljubov Lobõshevalt, kas Eesti Jalgpalli Liit soovib esitada protesti mänguks ülesandmata jäänud mängija kasutamise osas. Ljuba arutas olukorda tollase U21 koondise peatreeneri Martin Reimiga ja nad pidasid loomulikuks protesti mitte esitada. Meie delegatsiooni jaoks oli selline käitumine tavapärane ja loomulik ja seda ei peetud vajalikuks kooskõlastada ei minu ega kellegi teisega. Sain juhtunust teada alles järgmisel päeval, kui Davor Šuker mulle helistas ja sellise käitumise eest tänas. Vastasin, et meie jaoks on tegemist elementaarse Ausa Mängu vaimus käitumisega."

"Lisan ka, et Eesti Jalgpalli Liit ei seo põhimõtteliselt selliseid olukordi kunagi mingite muude asjaoludega. Näen Horvaatias praegu toimuvat kui reaktsiooni kaotusele, kus ühed otsivad süüdlaseid ja teised mõtlevad välja õigustusi," lisas Pohlak.

Horvaatial polnud alternatiive

Sõprusmäng Horvaatiaga sai Pohlaku sõnul teoks vaid tänu kahe alaliidu headele suhetele. Kokkulepe mängu toimumiseks saavutati jaanuari alguses.

"Eesti ja Horvaatia mängisid Tallinnas viimati nn. sõprusmängu 2010. aastal ja Horvaatias 2012. aastal ja nende mängude põhjuseks on alati olnud kahe alaliidu juhtkonna head suhted. Kusjuures viimane ongi Eesti suguse väikese jalgpallimaa jaoks ainus võimalus atraktiivsete kodumaavõistluste korraldamiseks, milles me oleme olnud analoogriikidega võrreldes vägagi edukad. Kokkulepe Eesti ja Horvaatia maavõistluseks sündis tänavu jaanuari alguses, kui meil ühe teise vastase siiatoomine ebaõnnestus ja ma juhuslikult kuulsin, et ka Horvaatial oli juhtunud ühe teise vastasega sama. Võtsin Davor Šukeriga ühendust ja peale mõnenädalast pausi, mille jooksul ilmselt horvaadid kaalusid teisi alternatiive ja jõudsid järeldusele, et neid õigupoolest ei ole, saime nende käest nõusoleku," rääkis Pohlak.

Maksma ei pidanud

Eesti Horvaatiale sõprusmängu eest maksma ei pidanud nagu 2009. aastal Brasiiliale ning hiljem Uruguayle ja Portugalile. "Eesti Jalgpalli Liit ei maksa üldjuhul vastastele nende siiatuleku eest tasu. Erandiks oli Brasiiliaga mäng meie jalgpalli 100. juubeli tähistamiseks ja turuhinnast suurusjärgu võrra madalamat tasu oleme maksnud ka Uruguay ja Portugali koondistele nendega kodus maavõistluse mängimise eest, aga ka need mängud on ikkagi toimunud n.ö isiklike suhete pinnalt," ütles Pohlak.

"Kokkulepe horvaatidega nägi ette, et tasume nende Eestis viibimise kulud ja lisaks andsime Horvaatia Jalgpalliliidule üle mängu televisiooniülekande õigused Horvaatia territooriumi jaoks. Viimase üle oli ka kerge kauplemine. Eesti koondise kodumängude korraldamine on üldjuhul meie jaoks rohkem või vähem kahjumlik tegevus ja kõik teavad, et meie käest ei ole raha mõtet küsida."

Staarid pidanuks tulema

Kokkuleppe järgi oleks Tallinnas pidanud mängima ka Horvaatia suurimad staarid Luka Modric, Ivan Rakitic ja Mario Mandžukic, kuid Pohlak nende puudumisest suuremat numbrit teha ei kavatse.

"Kokkuleppes oli kirjas tingimus, et mõlemad meeskonnad mängivad parimas koosseisus. Samas on sellise kokkuleppe täitmine alati n.ö kultuuri küsimus, aga vaadates Barcelona, Reali, Bayerni ja Juventuse mängugraafikuid on mõistetav, miks nii tehti ja me ei tõstatanud seda probleemi kordagi. Tõsi, saime sellest teada meedia vahendusel, aga mängueelsel lõunasöögil Horvaatia Jalgpalliliidu delegatsioon vabandas ja see ei ole asi, mille pärast peaksime viha pidama," sõnas Pohlak.