Praeguseks on merereis juba möödas, kuid mälestustest see tõenäoliselt niipea ei kao. Kui laevasõit Kanaari saartele võttis aega 28 tundi, siis vastupidine suund kestis hoovuste tõttu umbes 40 tundi. Lisaks möllasid merel lained ja tuul, mis tegid reisi eriti ebameeldivaks.

“Laevasõit oli päris hullumeelne. Tulime ikka läbi korraliku tormi,“ rääkis Ratasepp pärast Hispaania mandriossa jõudmist Delfile. “Seal ei olnud võimalik püstigi seista. Oli kümnete tundide kaupa lihtsalt loksumist. 95 protsenti ajast olime pikali. Viimane kord ei läinud me enam isegi sööma.“

Ratasepa sõnul vajas keha pärast pikka võistlust kindlasti ka veidike liikumist, kuid seda ei saanud kahjuks laeval teha. “Kui oleks liikuda saanud, siis oleks olnud lihtsam. Õnneks sain 2-3 tunni kaupa ikka veidike magada,“ kirjeldas ta. “Natuke peab ikka iga päev ennast liigutama. Nö nullpäevad on päris rasked.“

Esialgu plaanisid Ratasepp ja tema reisikaaslane Priit teha ka Euroopas taastumise nimel ühe pikema pausi, kuid nüüd soovitakse ühe soojaga Eestisse välja jõuda.

Võistlusele tagasi vaadates tõdes ta, et kokkuvõttes jäi ta kõigega rahule. “Kõik sai 100 protsenti õigesti tehtud,“ tunnistas ta. “Ainult positiivne kogemus.“

Selle võistlusega sai Ratasepa hooaeg läbi. Novembris hakkab ta paari tunni kaupa päevas uuesti end liigutama. “Tahan sellest katsumusest kiiresti välja tulla. Nii palju on juba selge, et seekordne võistlus andis minu rattasõiduvõimekusele palju juurde. Tulevikus on sel alal mul palju rohkem võita.“

Praeguseks on teada, et järgmisel aastal osaleb Ratasepp juunis kahekordsel ultratriatlonil ja juulis kolmekordsel. Esimesel loodab ta alistada 20 ja teisel 32 tunni piiri. Aasta põhisündmuse hoiab ta veel enda teada.

“Kui kõik läheb hästi, siis tuleb järgmine aasta veel suurem projekt,“ lisas ta. “Eks palju sõltub sponsoritest. Kui õnnestub toetajaid juurde saada ja senistega head koostööd jätkata, siis on loodetavasti kõik võimalik.“

Kui Ratasepp läbis seekord 20-kordse ultratriatloni, siis maailmas on tehtud ka 50- ja 30-kordset ultratriatloni. 50-kordse ultratriatloni läbis 2015. aastal ameeriklane James Lawrence, kes võistles iga päev erinevas USA osariigis. Tema ühe võistluspäeva keskmiseks ajaks oli 16,5 tundi.

“Sellist kulgemist mina teha ei taha. Mina tahan alati püüda head aega. See on eelkõige minu ambitsioon,“ vaatas ta tulevikku.

Viimasel võistluspäeval tulid Rait Ratasepal juba jõuproovi ajal rõõmupisarad silma.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

13. oktoobri blogi
DELFI VIDEO | Maailmarekordi püstitanud Rait Ratasepp: kõige valusamaid momente ei tahaks enam kunagi uuesti kogeda

Viimase 20 päeva jooksul on ultratriatleet Rait Ratasepp läbinud 76 km vees, 3600 km rattal ning 844 km joostes, tehes seda kõike kehtivast maailmarekordist 13 tundi, 28 minutit ja 52 sekundit kiiremini. Ratasepp on nüüd kuues inimene maailmas, kes on lõpetanud 20-kordse ultratriatloni, ent esimene inimene, kes teinud seda niivõrd keerulistes kliima- ja rajaprofiili tingimustes.

Ratasepp rääkis võistluse järel, et maailmarekord said plaani võetud juba võistluse eel ja seda peamiselt põhjusel, et iga päev oleks taastumiseks piisavalt aega.

Kõikidele päevadele tagasi vaadates tunnistas ta, et kõige keerulisemad olid 15., 16. ja 17. päev. “Kõige raskem moment oli 17. päev. Parema reie esilihasega oli nii palju probleeme, et jooks oli nii valus. Seda ei tahaks uuesti kogeda,“ rääkis Ratasepp.

Ultratriatleedi sõnul on tal plaane juba ka uute katsumuste tarbeks, kuid lukku ei ole midagi löödud. Järgnevad plaanid oleksid veel suuremad ja lõpuks taandub kõik rahale.

Vaata videost, kas Ratasepp pidi võitlema ka katkestamismõtetega ja kui palju varustust nende päevadega ära kulus.

8. oktoobri blogi
Uskumatu katsumusega lõpusirgele jõudnud Rait Ratasepp hoiab igaõhtust rutiini

Kanaari saartel 20-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp tunnistas, et lisaks sportimisele tuleb vahepeal elada veidike ka tavaelu. Praeguseks on tal kolmveerand võistlusmaast läbitud ehk 15 täispikka triatloni on juba kirjas.

“Iga õhtu vaatan e-mailid üle, kas on mingi kiire asi pooleli. Pigem üritan siiski keskenduda ainult spordile,“ sõnas Ratasepp, kes märkis, et mõnel eelneval jõuproovil on tulnud tegeleda võistluse ajal ka tööasjadega. “Kui ükskord tegin Inglismaal viiekordse ultratriatloni päevast varianti, siis tegin õhtuti tööasju ka. Saatsin kirju jne. Üldiselt üritan seda vältida.“

Ratasepa sõnul ei ole ta seekord pidanud töökohustustega tegelema, kuid pika jõuproovi ajal on oluline ka sotsiaalne pool.

“See peab olema. Praegu olengi võistluspäevi planeerinud niimoodi, et õhtuti saan ka sotsialiseeruda. Ultratriatloni päevane versioon ongi seetõttu inimeste jaoks raske, kuna seda tehes jääb iga päev muudeks toimetusteks aina vähem aega.“

“Minu jaoks on seekord hästi oluline, et võistluspäev jääks alla 12 tunni. Niimoodi jõuan koos tiimiga sööma minna. Lisaks saan iga päev pojaga pool tundi toimetada,“ kirjeldas ta ning lisas, et päevaplaan on suhteliselt täpselt paigas. “Tean täpselt, kui palju aega mingi asi võtab. Söömas käimine võtab kokku aega 50 minutit, massaaž 40 minutit jne.“

Kui sotsiaalne pool on ka võistluse ajal oluline, siis Ratasepa sõnul nii palju aega siiski ei ole, et mõnel õhtul ainult koos elukaaslasega kahekesi sööma ja jutustama minna. “Praegu on kõik väga täpselt planeeritud. Ei taha rutiini murda. Keha toimub väga täpselt. Hommikul ärkan ka paar minutit enne kella. Keha on väga täpselt režiimis sees.“

Suures plaanis kulgevad asjad Ratasepa jaoks praegu hästi. Viimastel päevadel on olnud probleeme rattakingadega, mis olid natuke erineva kõrgusega. See omakorda koormas vasaku jala tagareit, mis hakkas hiljem maratoni ajal krampi minema.

“Kui on mõnusad päevad, siis on enesetunne super. Probleemid tuleb kiiresti ära tunnetada. Kui mingi asi hakkab häirima, siis see nüristab vaimu. Nüüd otsin rattakingade probleemile lahendust,“ selgitas ta.

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp rängast katsumusest taastumas.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

4. oktoobri blogi
VIDEO | Rait Ratasepp võistluse ajal naise võtmisest, hulludest mõtetest ja kaasa elavatest inimestest

Rait Ratasepp jätkab Fuerteventural 20-kordset ultratriatloni. Ratasepp on praeguseks läbinud 11 võistluspäeva, millega ta püstitas ka isikliku rekordi.

12. võistluspäeva eel vastas Ratasepp video vahendusel ka mõnele küsimusele, mis on hakanud avalikkusele huvi pakkuma. Kas võistluse ajal tehtud abieluettepanek on läbi aegade suurim üllatus, mille ta on korraldanud? Millele ta võistluse ajal mõtleb? Kuidas keha katsumusele vastu peab? Kas pähe on tulnud juba uued hullud plaanid? Vaata videot ja saad Ratasepa tegemistest lähemalt teada.

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

1. oktoobri blogi
Kanaari saarte rekordi enda nimele saanud Rait Ratasepp joob kuumaga 15 liitrit vedelikku päevas ja valab segadushoos pähe spordijooki

Kanaari saartel 20-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp hakkab jõuprooviga jõudma poole peale. Praeguseks on tal läbitud üheksa täispikka triatloni. Kaheksanda võistluspäevaga tõusis ta muuseas Kanaari saarte rekordimeheks. Nimelt ei ole keegi varasemalt sealsetes rasketes tingimustes läbinud kaheksal päeval järjest täispikka triatloni.

“Võrreldes esimeste päevadega ei ole enesetunne muutunud. Enesetunne on jätkuvalt hea. Alguses oli ränk kuumus. Kohati 37 kraadi. See küpsetas kõvasti. Õnneks tuli vahele ka üks jahedam päev, kus temperatuur oli „ainult“ 28 kraadi,“ kirjeldas Ratasepp olusid. “Kanaaridel võistlemise teevad raskemaks mäed. Siledat pinda siin naljalt ei leia. Rattaringi pikkuseks ongi 180 km. Kolmel tõusul tuleb üles ronida mööda serpentiine. Tõusumeetrite osas võib öelda, et kaheksanda päevaga sai kaks Mount Everesti võetud ja kolm ootab veel ees.“

Ultratriatloni harrastades tuleb aga arvestada sellega, et väikesest probleemist võib üsna kiiresti välja kasvada suur mure. Triatleedi jaoks olid sel korral eriti keerulised neljas ja viies võistluspäev, kui hõõruma hakanud sadul tegi rattaga sõitmise väga keeruliseks.

“Sadul hakkas mõjutama istmikunärvi ja see häiris tõeliselt ebameeldivalt. Õnneks saime kuuendal päeval pehmendusega asja korda,“ sõnas ta. “Kui mingi asi häirima hakkab, siis peagi paisub see juba suureks mureks ja hakkab tõsiselt segama. Näiteks ühel päeval hakkas särk hõõruma ja taas oli peamurdmist.“

Kõige rohkem probleeme tulebki reeglina ette rattarajal, kus ühel päeval jooksis käike vahetades kett lihtsalt sõlme. “Harutasin seda seal viis minutit lahti. Ise oli kõige selle peale üleni õline,“ võis ta nüüd asja muigega meenutada.

Üldises plaanis kulgevad asjad Ratasepa jaoks soodsalt ja seni on olnud vaja tegeleda pisiprobleemidega. “Mitmel puhul on läinud näiteks joogipudelid sassi ja nii olen spordijooki endale jahutuseks hoopis pähe valanud,“ tõi ta välja kõige humoorikamaid vahejuhtumeid.

Vedeliku tarbimine ongi säärases kuumuses kõige olulisem. Kõige palavamatel päevadel on Ratasepp ära joonud umbes 15 liitrit vedelikku. Kõige jahedamal päeval oli see number umbes poole väiksem.

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Ratta küljes olevad vee ja spordijoogi pudelid on Rait Ratasepal nii mõnelgi juhul segamini läinud.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

24. septembri blogi
Uskumatut katsumust alustanud Rait Ratasepp kulutas esimese päevaga umbes 10 000 kcal

Rait Ratasepp alustas pühapäeva hommikul Fuerteventural 20-kordset ultratriatloni. Esimesel päeval kulus tal täispika triatloni läbimiseks 11:32.14.

Kanaari saartel ultratriatlonit läbides tuleb Ratasepal arvestada suure kuumusega ning avapäeval küpsetas keskpäeval teda 32-kraadine palavus. Sääraste olude ja katsumusega kaasneb loomulikult ka suur energiakulu. Kui keskmiselt kulutab inimene päevas heal juhul 2000 kuni 2500 kcal, siis Ratasepp kulutas esimesel võistluspäeval koguni 8225 kcal.

“Kella andmete järgi oli number just selline. Samas ei ole seal arvestatud palavust. Tõenäoliselt võib täpne number olla isegi umbes 10 000 kcal,“ rääkis Ratasepp teise võistluspäeva eel Delfile.

“Sõin avapäeval täpselt nii palju nagu kella järgi vaja oli. Samas arvasid minu tiimi liikmed, et süüa tuleks rohkem, kuna tarbin palju puuvilju, mis ei anna nii palju energiat,“ sõnas ta.

Võistluse alguses kaalus Ratasepp 74,9 kg ning teist päeva alustas ta kehakaaluga 75,1 kg ehk mehe enda sõnul suutis ta suures plaanis energiakulu ja toitumise tasakaalus hoida.

“Esimene päev kulges üldjoontes hästi. Probleeme ei olnud,“ lisas ta. “Järgmised päevad tulevad juba raskemad. Esimest on alati kõige lihtsam teha, kuna värskust on kõige rohkem. Järgnevatel päevadel on tempo madalam.“

Kui reeglina on inimesed järgmisel päeval pärast täispika triatloni läbimist rampväsinud ja jalad ei taha hästi liikuda, siis ultratriatleet saab suuremate probleemideta taas liikuma. “Eks nipp on selles, et päris maksimumilähedast pingutust ei tohi teha. Kindlasti on rajal kohti, kus tuleb maksimaalselt pingutada. Näiteks on siin selliseks kohaks rattaraja tõus. Siiski tuleb kogu aeg targalt tegutseda ja energiat tuleb säilitada ka järgmisteks päevadeks.“

Esimese päeva tulemused:

3,8 km ujumist – aeg 1:09.30
Vahetusala läbimise aeg 10.16
180 km rattasõitu – brutoaeg 6:09.22 (tõusumeetreid 2288)
Vahetusala läbimise aeg 12.47
42,195 km – brutoaeg 3:50.19 (tõusumeetreid 434)
Finišiaeg 11:32,14

***

Loe lähemalt, millise võistlusega on tegemist ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp kinnitab enne rattarajale minemist veidike keha.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

17. septembri blogi
Rait Ratasepp alustab sel nädalal ebainimliku katsumusega, mida varem on suutnud läbida ainult viis inimest

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp alustab pühapäeval Fuerteventural 20-kordset ultratriatloni. Tegemist on selle võistlusversiooni päevase formaadiga, mis tähendab, et iga päev tuleb läbida täispikk triatlon ja seejärel ootab vahepeal ööuni. Säärase katsumuse on seni maailmas suutnud läbida ainult viis inimest.

“20-kordset on aastate jooksul tehtud nii päevases kui ka katkematus formaadis. Päevane on selgelt raskem. Kui katkematus kulgetakse ikka lõpuni, siis päevases muudab puhkepaus asja raskemaks. Kui vahepeal on üle viie tunni pikkune paus, siis see on keha jaoks raske ja enda uuesti käima saamine on keeruline,“ põhjendas Ratasepp. “Lisaks tuleb mängu intensiivsus. Päevasel kiputakse rohkem üle pingutama.“

Praeguseks on ultratriatleet võistluspaigas korralikult kohal ja kolmapäeval seisab ees tähtis rattatrenn. Teekonda Kanaari saartele alustas Ratasepp seejuures autoga juba eelmise nädala teisipäeval.

“Kindlasti ei taha ma minna puhanuna starti. Niimoodi on oht alguses üle pingutada. Seetõttu pean end järgmistel päevadel kindlasti töös hoidma,“ selgitas ta viimaste võistluseelsete päevade plaani.

Kanaari saartel tuleb Ratasepal lisaks künklikule maastikule silma peal hoida ka ilmal. Kuum ja päikeseline kliima võib kergelt päikesepõletuseni viia. “Kreemi on kõvasti kaasas ja end tuleb tihti kreemitada. Praegu olin ühe tunni päikese käes ja nahk oli juba punane.“

Katsumuse eel ei oska Ratasepp enda sõnul midagi konkreetset karta, kuid ta tõdeb, et erinevaid probleeme hakkab kindlasti teele tulema. “Ultratriatlon juba on selline,“ sõnas ta.

Lisaks 20 päeva pikkusele katsumusele tuleb Ratasepal pead murda veel ka selle üle, et kogu eelarve ei ole tal veel koos. “Panustan praegu sellele, et võistluse ajal tuleb toetajaid juurde. Kui kõik läbi saab, siis tuleb arved tasuda. Eks siis näeb. Pooleli ma igatahes ei jäta,“ avaldas Ratasepp.

Finišisse jõuab ultratriatleet 12. oktoobril. Juba 13. oktoobril tuleb tal alustada laevaga koduteed. Kui Hispaania mandriosast Kanaari saartele võttis sõit aega 28 tundi, siis tagasi sõidab laev hoovuse tõttu koguni 38 tundi.

***

Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp ränka katsumust läbimas.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

10. septembri blogi
Tavainimesed läbivad Rait Ratasepa eeskujul Tallinnas 20-kordset ultratriatloni

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp läbib 23. septembrist kuni 12. oktoobrini Kanaari saartel 20-kordse ultratriatloni. Ultramehe eeskujul läbivad praegu Tallinnas 16 inimest täpselt sama karmi katsumust. Nemad teevad seda võistkonnana, kuid rajal peavad nad ikka käima igal päeval.

Seltskond spordisõpru alustas oma teekonda 1. septembril. Tiimina tuleb neil iga päev kokku läbida 3,8 km ujumist, 180 km ratast ning joosta maraton. Ja nii 20 päeva järjest.

Škoda Tallinn meeskond finišeerib katsumusega 20. septembril. Selleks ajaks on seltskond üheskoos läbinud 76 km ujudes, 3600 km rattal ning 844 km joostes. Ratasepp alustab hooaja põhikatsumust 23. septembril Fuerteventural.

Praeguseks on sõpruskond jõudnud ultratriatloni kümnenda päevani. “Tuleb tunnistada, et nüüdseks on väsimus kohale jõudnud. Viis esimest päeva olid normaalsed, kuid seejärel hakkas väsimus kuhjuma,“ tunnistas Škoda Tallinn võistkonna esindaja Agata Rosenberg.

“Eks tööl on ka kollegide nägudest näha, et katsumus on tegelikult raske. Meil on mitmeid inimesi, kes on ikka piisavalt spordiga kokku puutunud, kuid 20 päeva järjest sellises koguses sportida on ikkagi raske,“ lisas Rosenberg, kes on esimese üheksa päevaga jooksnud üle 70 km ja läbinud rattaga paarsada km. “Päevas panustan katsumusele aega umbes 1,5 – 2 tundi.“

Lisaks pikale võistlusmaale tuleb osalejatel võidelda ka igasuguste ootamatustega. Nii pikenes näiteks Rosenbergil üks võistluspäev plaanitud 2 tunni asemel 4,5 tunni pikkuseks.

“Minu rattal läks maanteel sõites rehv katki. Õnneks sain tänu abilistele taas rajale, kuid 1 km pärast tuli rattal pedaal küljest ära. Lisaks sadas veel paduvihma,“ tunnistas ta, et ootamatusi juhtub. “On ette tulnud ka vigastusi. Ühel osalejal on puusas põletik. Nii ei saa ta enam jooksmisel abiks olla.“

Olenamata kukkumistele ja vigastustele on kõik 16 alustajat endiselt rivis. “Alguses plaanisime katsumusele vastu minna 10 inimesega, kuid soovijaid oli rohkem. Praegu on tõesti hea meel, et tiim on suurem.“

Võistkonda kokku pannes oli esialgu kõige keerulisem leida inimesi, kes on valmis hüppama basseini ja läbima ujumisdistantsi. “Tegelikult on ujumine väga tore tegevus ja see on inimestele aina rohkem meeldima hakanud. Kõige raskem on ikkagi jooksmine,“ selgitas Rosenberg ultratriatloni võlusid ja valusid.

Selleks, et igal päeval saaks ikka täispikk triatlon läbitud, siis venivad osalejate päevad pikkaks ja nii mõngi kord on vajalik kilometraaž kokku saadud alles kell 23.00.

“Kui alguses sai paberi peal läbitavaid km vaadatud, siis ei tundunud asi nii keeruline. Igapäevase töö ja pere kõrvalt seda teha on aga tegelikult keeruline,“ tunnistas ta. “Nii mõnigi kord on tulnud näiteks ka lapsehoidja võtta, et saaks kõik tehtud. Kuna distantsi ei saa ette läbida, siis tuleb ikka iga päev rajale minna.“

Raskustest hoolimata on ultratriatloni läbimine toonud endaga kaasa ka plusse. “Tegelikult on endal väga lõbus. Õhkkond tööl on ka hästi positiivne.“

Škoda Tallinn tiim koos Rait Ratasepaga.
Foto: Tanel Luik

3. septembri blogi
Kui tahad teha 20 päeva järjest Ironmani triatloni, siis tuleb maksta ligemale 20 000 eurot. Rait Ratasepp just seda teebki

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp läbib 23. septembrist kuni 12. oktoobrini Kanaari saartel 20-kordse ultratriatloni. Kuna säärast jõuproovi just ülemäära tihti ei korraldata, siis otsustas Ratasepp antud võistluse endale ise kokku panna.

Ultratriatlonil osalemine ei ole aga odav lõbu. Nii tunnistas Ratasepp, et tema jaoks on kogu võistluse eelarve 17 400 eurot.

Ratasepp sõidab Kanaari saartele seekord autoga, et hoida kulusid veidike kontrolli all. Teekonda alustab ta juba järgmise nädala teisipäeval ja kuue päeva pärast ongi ta Fuerteventural kohal.

Kuna teekond Kanaari saartele on pikk, siis tuleb Ratasepal leida vahepeal ka võimalusi treenimiseks. Esimese päeva õhtuks plaanib ta jõuda autoga Poola. Järgmise päeva õhtuks on vaja jõuda Prantsusmaale. Seal võtab ta neljapäeval sõbra juures aja maha, et teha ka veidike trenni.

Enne laevale minemist soovib Ratasepp teha ka ühe korraliku ujumistrenni. Praamisõit Kanaari saartele kestab kokku 26 tundi. “Loodetavasti on ka praamil olemas sportimisvõimalused,“ sõnas ta.

“Tegelikult võiks ka kiiremini kohale jõuda, kuid teen treeningute tarvis ka pause. Kohapeal on mul seejärel veel viis päeva aega, et end korralikult käima saada. Reisimise ajal on vaja leida ujumiseks basseine. Tegelikult ei tahaks ujumises üldse üle ühe või kahe päeva pikkuseid pause sisse jätta,“ tunnistas ta.

Ratasepp läheb Fuerteventurale autoga, et hoida kokkuvõttes raha kokku. Lõpuks on vaja tal kaasa vedada kaks jalgratast, massaažilaud, suures koguses toitu ning ka abiliste asjad.

“Süüa on vaja kaasa võtta meeletult. Tahan süüa juba läbiproovitud asju. Selle kuu aja jooksul söön sama palju nagu tavaliselt kolme kuuga,“ sõnas ta energiakulu kohta.

Ratasepa sõnul on kogu ettevõtmise eelarveks tal 17 400 eurot. Seega võiks justkui öelda, et tegemist on maailma suurima osavõtumaksuga mõnele võistlusele. Eestlase sõnul seda siiski öelda ei saa, kuna kellegi teise korraldatud võistlusel osalemine oleks tõenäoliselt kokkuvõttes veelgi kallim.

“Kui keegi korraldab 20-kordse ultratriatloni, siis osavõtumaks on umbes 4000 kuni 5000 eurot. Sinna lisanduvad veel muud kulud ehk kokku oleks mujal osalemine veelgi kallim,“ tunnistas ta.

20-kordse ultratriatloni ametlik maailmarekord on 252 tundi. See teeb keskmiselt ühe päeva sportimise ajaks 12 tundi ja 32 minutit. Just selle tulemuse sooviks Ratasepp ideaalis üle lüüa. Samas tema tulemus maailmarekordina kirja ei läheks, kuna ta otsustas vastavaid lube mitte ajama hakata.

***

Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp sügisel ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp on rattasõiduks asendi sisse võtnud.
Foto: Jörg Borkowski, http://www.raitratasepp.ee/

27. augusti blogi
Unikaalne võimalus: tavainimesed saavad koos Rait Ratasepaga läbida 20-kordse ultratriatloni

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp läbib 23. septembrist kuni 12. oktoobrini Kanaari saartel 20-kordse ultratriatloni. Ratasepa kõrval on võistlus võimalik läbida ka tavainimestel.

Nimelt on Ratasepp ellu kutsunud väljakutse, mille kohaselt saavad soovijad koos temaga Fuerteventural ultratriatloni läbida. Kes Kanaari saartele sõita ei saa, siis nemad võivad väljakutse vastu võtta ka Eestis või mujal maailmas viibides. Seejuures ei tule kogu distantsi üksinda ette võtta. Kokku saab panna võistkonna. Tiimi suurus ei ole reglementeeritud. Võistkonnas võib olla 5, 10, 15 jne liiget.

“Kui 23. septembril võistlus pihta hakkab, siis võistkonna suurust enam muuta ei saa,“ täpsustas Ratasepp. “Kui keegi vahepeal välja langeb, siis peavad teised tema osa lihtsalt ära katma.“

Vastavalt reeglitele tuleb ka tiimidel iga päev täispikk triatlon läbida. Nii 20 päeva järjest. Ehk distantsi ei saa ette läbida ning ei saa hiljem ka järgi teha. “Kamba peale tuleb päevas läbida täpselt täispikk triatlon,“ lisas Ratasepp. “Igaüks peab päevas mingi osa distantsist läbima ehk kõik osalejad peavad igal päeval vähemalt korraks rajal käima. Läbitavate distantside osad tuleb tiimiliikmetel omavahel ise paika panna.“

“Nii saavad inimesed ise omal nahal kogeda, kui keeruline on 20 päeva järjest pingutada,“ märkis ta.

Tiimide vahel ametlikku ajalist võistlust ei korraldata. Siiski loosib Ratasepp jõuproovi eel ühe päeva, mis jääb esialgu saladuseks. Pärast katsumuse läbimist võetakse loosiga välja tulnud päeva tulemused ette ja neid asutakse seejärel võrdlema. Ehk pingutada tasub igal päeval.

Ratasepa sõnul läheb registreerimine lahti septembri alguses. Seega tasub huvilistel hakata mõtlema juba võistkondade koosseisude ja tiimide nimede peale.

***

Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp sügisel ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp on Hispaanias kohal.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

20. augusti blogi
Ultratriatleet Rait Ratasepa treeningpäevad on sama karmid nagu võistluspäevad Tour de France'il

Ultratriatleet Rait Ratasepp valmistub jätkuvalt hoogsalt sügisel Kanaari saartel toimuvaks 20-kordseks ultratriatloniks. Praegu käib tõsine töö rattasõidu vallas. Rattasõidu võistlusasendi kinnistamiseks sõidab Ratasepp sel nädalal näiteks kolm korda 180 km.

“Rattasõidu osas on kavas viimased kaks raskemat treeningnädalat,“ avaldas ta. “Sel nädalal sõidan kolm korda 180 km. Seda peamiselt põhjusel, et keha harjuks rattasõiduks vajaliku asendiga.“

Säärase kilometraaži läbimisega on Ratasepa treeningpäevad sama karmid nagu on näiteks jalgratturitel legendaarse Tour de France'i võistluspäevadel.

“Pika rattasõiduga läheb turi ikka kangeks. Kuna tuleb olla nö lamavas asendis, siis jääb kaelalihas haigeks. Hiljem on raske pead üleval hoida,“ põhjendas Ratasepp, et selliste probleemide vältimiseks tulebki teha pikki rattatreeninguid.

Nii võtabki ta sel nädalal ette harjutuskorrad, kus ta sõidab reedel Tartust Pärnusse. Vastavalt plaanile sõidab ta järgmisel päeval sama teed tagasi või sõidab 180 km Pärnu ümbruses. Pühapäeval on plaan sõita Pärnust Tartusse või sõita 180 km Tartu ümbruses.

“Tegemist on sellise sileda maaga, et seal võtan asendi sisse ja kohale jõudes tulen alles asendist välja. Nii harjub keha olukorraga hästi,“ selgitas Ratasepp.

Ratasepa sõnul on selliste pikkade distantside läbimise puhul esimene päev alati lihtne, kuna keha on värske. Teisel ja kolmandal päeval saabub lihasvalu, millega tuleb võidelda. Neljandal päeval lihasvalu tavaliselt taandub ja edasi on juba vaimne võitlus.

“Kui valu on korra lihastest läbi käinud, siis edaspidi on juba tunduvalt lihtsam,“ selgitas ta ultratriatleetide filosoofiat.

***

Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp sügisel ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp käis Fuerteventural rattarajaga tutvust tegemas.
Foto: erakogu

13. augusti blogipostitus
Ratasepp jõi ränga katsumuse ajal 2,5 ämbrit vett ja taastumine oli ülikiire

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on korralikult taastunud juuli lõpus toimunud kolmekordse ultratriatloni MM-ist. Hõbemedali kaela saanud Ratasepp läbis kolme nädala jooksul kaks kolmekordset ultratriatlonit ning mees tunnistab nüüd, et taastumine on olnud ülikiire.

“Mingeid probleeme ei ole olnud. Taastumine on olnud ülikiire. Kui Austrias toimunud MK-etapi järel vajutas taastumisele oma jälje kaelalt maha hõõrdunud nahk, siis nüüd läks kõik libedalt,“ tunnistas ultratriatleet.

“Saksamaal oli meeletult kuum. Kuni 35 kraadi. Keha talus seda kuumust hästi,“ tõdes Ratasepp, kes tarbis võistluse ajal koguni 2,5 ämbritäit vedelikku. Täpsemalt jõi ta 33 tundi kestnud jõuproovi jooksul 24,7 liitrit vedelikku (antud number ei sisalda toidust saadud vee kogust).

“Tuleb tunnistada, et kolme nädala jooksul tehtud teine ränk katsumus oli nii füüsiliselt kui ka vaimselt kergem. Sain teada, et mul on olemas võime sellist katsumust lühikese aja jooksul kaks korda taluda,“ avaldas ta.

Kui teine kolmekordne ultratriatlon lühikese aja jooksul oli justkui vaimselt ja füüsiliselt kergem, siis jõudu oli ikkagi natuke vähem. “Kui püüda head lõppaega, siis see ei ole just parim variant,“ tunnistas Ratasepp. “Tulemuse peale minnes on vaja ikkagi värskust.“

Seekordsel võistlusel tuli Ratasepal leppida hõbemedaliga. Kulla sai kaela poolakas Robert Karas maailmarekordi 30:48.57-ga.

“Poolakas tegi ikka ülivõimsa aja. Kui näen, et keegi teine midagi sellist suudab, siis see annab kõvasti motivatsiooni juurde. Kindlasti ei hakka ma kunagi tema tasemel ujuma, kuid tema rattasõidu ja jooksmise ajad on minu jaoks püütavad,“ vaatas Ratasepp lootusrikkalt tulevikku.

Kui tänavuse hooaja lõppeesmärk on Ratasepa jaoks Fuerteventural toimuv 20-kordne ultratriatlon, siis tasapisi on ta vaadanud juba ka järgmise hoaja poole. Kui tänavu läbis ta kolme nädala jooksul kaks kolmekordset ultratriatloni, siis järgmisel aastal jääb Austria MK-etapi ja Saksamaal peetava MM-i vahele ainult 12 päeva. Ratasepp tahab taaskord stardis olla mõlemal. Kuu aega enne Austria võistlust läheb ta aga kahekordsel ultratriatlonil alistama 20 tunni piiri.

***

Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp sügisel ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepp Saksamaal toimunud MM-il kuumusega võitlemas.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

23. juuli blogipostitus
Ultratriatleet Rait Ratasepp sõidab võistlustele tavaliselt kaks päeva ning jõuproovi ajal pakub talle üllatuslikku kosutust alkoholivaba õlu

Ultratriatleet Rait Ratasepp ei saanud kodumaale väga pikalt pidama jääda ning praeguseks on ta juba autoroolis, et sõita Saksamaale, kus peetakse nädalavahetusel kolmekordse ultratriatloni MM.

Kesk-Euroopas toimuvatele jõuproovidele sõidab Ratasepp alati autoga ning seejuures on ta ise ikka roolis.

“Kahe päevaga jõuan igale poole kohale. Liigun alati sisuliselt sama tee peal. Ööbin alati Varssavi lähedal,“ rääkis Ratasepp enda reisimisest. “Mul on välja kujunenud hästi mõistliku hinna ja kohaga majutuspaik. Tavaliselt näevad reisipäeval välja sellised, et ühel hommikul Eestist alustan. Öösel magan ning järgmise päeva teises pooles olen kohal.“

Väiksematele võistlustele on Ratasepp läinud kohale ka lennukiga, kuid MM-i tarbeks on vaja kaasa võtta rohkem varustust.

“Vaja on ka saateautot. Palju odavam on kohal olla enda autoga, mitte rentida. Lisaks on vaja ju kohapeal ringi liikuda. Võistluseks võtan Eestist kaasa palju süüa ja juua. Seetõttu on samuti autoga lihtsam,“ lisas ta.

Näiteks võtab ta võistlusele kaasa erinevaid jooke, mida jõuproovi ajal tarbida. Kaasas on erinevad spordi- ja vitamiinijoogid, kuid ka näiteks gaseeritud vesi, coca cola ning alkoholivaba õlu.

“Alkoholivaba õlu sobib mulle hästi. Tean, et see toimib minu puhul. Palavates oludes on külm alkoholivaba õlu väga hea. Mingil hetkel hakkavad kõik maitsed vastu ning sellisel juhul on alkoholivaba õlu hea lahendus,“ selgitas ta.

Sel nädalal toimuvale MM-ile sõidab Ratasepp koos kolme kaaslasega. Viimase kuue aasta jooksul on ta autoga Euroopa vahet sõitnud juba 13 korda ning seetõttu saab ta praeguseks enamasti hakkama juba GPS süsteemita.

“Kõige lihtsam on ise sõita. Mulle kõrval istumine ei sobi. Olen kõik korrad käinud Škodaga. Mulle see auto väga meeldib. Võin istuda kolm tundi järjest niimoodi, et end oluliselt ei liiguta,“ kiitis ta. “Õnneks on kõik pikad reisid seni kulgenud viperusteta. Samas erinevaid õnnetusi olen näinud mitmeid.“

Kolmekordse ultratriatloni MM algab Saksamaal reedel.

***
Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp sügisel ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Rait Ratasepale meeldib võistlustele sõita autoga.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

16. juuli blogipostitus:
Rait Ratasepp ränkraskest katsumusest taastumisest: ööseks jalga pandud spetsiaalsed saapad ajasid nii kõvasti higistama, et terve voodi oli käterätikuid täis

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on veidike üle nädala aja tagasi Austrias lõppenud kolmekordsest ultratriatlonist korralikult taastunud.

Ratasepa sõnul õnnestus tal sel korral taastumine üsnagi valutult. “Võistluse järel oli keha ikka energiast täiesti tühi ja peal olid ka vappekülmad,“ alustas ta kirjeldust.

“Hommikuks olin juba justkui uus inimene. Kasutasin taas Normateci taastussaapaid. Antud vahend masseerib õhu abil jalgu ning hoiab verd ringluses,“ rääkis Ratasepp vajalikust abivahendist. “See on taastumiseks üks paremaid vahendeid. Sellega kaasneb aga suur higistamine. Mul oli terve voodi käterätikuid täis.“

Võistluse järel on oluline ka kiiresti uuesti liikuma saada. Eriti hästi aitab Ratasepa sõnul lühike rattasõit. Paha ei tee ka ujumine. Seekord talus ta hästi ära ka kahe päeva pikkuse autosõidu kodumaale.

“Pauside ajal liigutasin end ka tanklates veidike,“ täpsustas ta. “Loomulikult on oluline ka toiduga taastumine. Eelistan taimset toitu. Taas panen kõik söödu kirja, et hiljem korralik analüüs teha.“

Kui rattasõidu ja ujumisega saab sisuliselt kohe tegelema hakata, siis eelmise nädala reedest sai tehtud juba ka jooksusamme.

Ratasepp jälgib ise erinevaid märke, mille põhjal ta oma taastumist hindab. Esimeneseks on kehakaal. Kui viimase võistluse eel kaalus ta 73,6 kg, siis võistluse lõpuks oli kehakaal 76,6 kg. “Sellise katsumuse järel on lihsad puruks ja vett täis. Seetõttu on ka kaal kõrgem,“ selgitas ta. “Hommikuks olin ühe kg juba alla võtnud ning kolme päeva pärast oli kaal 73,2 kg ehk kõik oli normis.“

Teiseks näitajaks on tema jaoks ujumine. “Kui ujumine läheb juba kergeks, siis järelikult olen taastunud. Seekord tuli kergus kiiresti tagasi,“ märkis ta.

Reedest hakkas ta juba jooksma. Tempo ja pulss olid sarnased võistluse eel olnud perioodiga ehk taaskord sai kinnistust, et taastumine on kulgenud hästi. “Nädala lõpuks peaks olema kõik juba ideaalne,“ arvas ta.

Head taastumist näitab Ratasepa jaoks ka unenägude nägemine. Austrias võidetud MK-etapi järel jäid esimesel ööl unenäod vahele, kuid järgneval olid nad juba kohal ehk ka unevõlg sai kiirelt tasutud.

Lisaks enesetundele on oluline võtta ka vereproov, mis saigi täna antud. Lisaks endale andmete saamisega on vereproov vaja edastada juba ka järgmise võistluse korraldajatele. Tegemist on järgmisel nädalal Saksamaal toimuva MM-iga. Seal selgub juba täpsemalt, kuidas on lood vaimse taastumisega.

***

Loe lähemalt, millise võistluse Ratasepp sügisel ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Normateci saapad aitamas Rait Rataseppa taastumisel.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

9. juuli blogipostitus

Rait Ratasepa suurvõidu tulemus: kaelalt on nahk täitsa maas

Ultratriatleet Rait Ratasepp võitis Austrias kolmekordse ultratriatloni (11,4 km ujumist, 540 km rattasõitu, 126,6 km jooksu) MK-etapi ning tegi seda suure ebameeldivuse kiuste.

“Lõpptulemus oli hea, kuid kõik asjaolud ei läinud soovitult,“ tunnistas Austriast autoga koduteed alustanud Ratasepp. “Kalipso hõõrus juba ujumise alguses kaela katki ja sealt tuli palju jama. Nahk oli täitsa maas. See võttis palju energiat.“

Kui tavapäraselt talub Ratasepp kuuma ilma väga hästi, siis seekordne tagasilöök tegi kogu katsumuse eestlase jaoks raskemaks. “Kuuma ilma taluvus oli sel korral olematu,“ tunnistas ta. “Lõpuks suutsin lihtsalt ära kannatada.“

Ratasepp kirjeldas, et probleem sai alguse sellest, et kalipso kinnituskrõps oli kulunud. Nii tuli seda vahetada. Loomulikult sai parandatud kalipsot ka eelnevalt testitud, kuid seda sai tehtud avavees. Võistlus toimus aga basseinis ja seal hakkas pööretel krõps kaela hõõruma.

“Oleksin võinud ju ka kalipsot vahetada, kuid 10 minutiga oli kael nii katki, et päästa ei olnud enam midagi,“ selgitas ta.

Rattasõidu ja jooksu ajal tuli vigastatud koha katmisel näha aga kõvasti vaeva, et päike veelgi rohkem liiga ei teeks. “Katsin kaela puhviga ja panin sinna regulaarselt uue niiske svammi vahele.“

“Kui tavaliselt on juba 10 km enne jooksudistantsi lõppu tunne, et nüüd hakkab võistlus läbi saama, siis sellistes oludes saabus emotsioon alles finišis,“ kirjeldas ta läbielatut. “Ehk seetõttu oli emotsioon ka võimsam.“

Ratasepp sai võitjana võistluse lõppajaks 32:52.01, mis on kolmekordse ultratriatloni läbi aegade neljas tulemus. Paremini on suutnud ainult kolm meest. “Jooksus läks kaelavigastuse tõttu kaotsi umbes 1,5 tundi,“ avaldas ta. “Nendes tingimustes sai võetud maksimum.“

Lõpuks näitas Ratasepp parimat aega nii ujumises, rattasõidus kui ka jooksmises. Teise koha saavutanud sakslane Richard Jung oli eestlasest kiirem ainult vahetusalades.

***

Loe lähemalt, miks Ratasepp sellise erakordse katsumuse ette võtab ning toeta mahuka eelarvega jõuproovi edukat korraldamist sportlase veebilehel www.raitratasepp.ee. Kõigi toetajate vahel loositakse välja mitmeid auhindu ultratriatleedi koostööpartnerite poolt.

Ujumistrenni peab ultratriatleet tegema regulaarselt.
Foto: erakogu

2. juuli blogipostitus

Ultratriatleet Rait Ratasepp võtab võistlusele kaasa ligemale 100 kg varustust

Rait Ratasepp osaleb sel nädalal Austrias ultratriatloni MK-etapil. Tegemist on kolmekordse ultratriatloniga. Reedel algavale jõuproovile sõidab Ratasepp autoga. Nii tegutseb ta peaaegu alati. Peamine põhjus selleks on suur varustuse hulk.

“Euroopas toimuvatele võistlustele lähen ikka autoga. Varustust on mul alati palju kaasas. Mul on alati kaasas kõik vahendid igaks ilmaks ja kõikideks erinevateks oludeks. Austrias lubatakse näiteks ilusat ilma ja nii võib juhtuda, et 80 protsenti kaasa võetud varustusest jääb üldse kasutamata,“ kirjeldas Ratasepp.

“Näiteks erinevaid smuutisid ja taastavaid jooke on mul kaasas juba mitme kg jagu. Kui lisaks jalgrattale ja kõikidele varuosadele lisada veel võistluse ajal tarvitatavad söögid ja joogid, siis on kaasa võetavat varustust ligemale 100 kg,“ täpsustas ta veel.

Kolmekordseks ultratriatloniks võtab Ratasepp tavaliselt kaasa ühe jalgratta. Viiekordse puhul tuleb igaks juhuks kaasa haarata ka varuratas. “Nii pika võistluse puhul võib ette tulla juba tehnilisi probleeme,“ põhjendas ta.

Seekordsel kolmekordsel ultratriatlonil on Ratasepal kaasas kolm abimeest. “See on ideaalne arv,“ tõdes ta.

Ratasepa abimeeste ülesanneteks on toidu ja joogi jagamine. Lisaks tuleb kogu söödav toit ja selle kogus üles märkida, et teha järgmisteks võistlusteks korrektiive. Veel tegelevad abimehed meediakajastusega – tehakse võistlusest ülevaadet Ratasepa kodulehel. “Tavapäraselt tehakse tunnis kolm sissekannet,“ märkis Ratasepp täpsustuseks.

Kui näiteks kolmekordsel ultratriatlonil saab hakkama massöörita, siis sügisel toimuval 20-kordsel ultratriatlonil on lihaste töötlemine juba vajalik. Massöör aitab ka venituste tegemisel.

Ratasepa abilisteks on reeglina vabatahtlikud, kes on tahtnud ulatada oma abikäe. “Minu ülesandeks on omalt poolt katta reisi- ja majutuskulud. Samas pikaks ajaks on tiimi raske kokku saada. Kõigil on ju ka oma igapäevased tegemised,“ rääkis Ratasepp.

Eestlase täpne töö võistlusaegse toitumise ülesmärkimisel on ultratriatleetide seas ainulaadne. Kirja läheb kõik ja seda söömise järjekorras. Hiljem võrreldakse seda võistluse ajal olnud enesetundega. Ratasepp on aastatega aru saanud, et tema jaoks on olemas vajalikud toidud sooja ja ka külma ilma jaoks.

“Olen lasknud kaasa võetud toidu kandikule välja panna, et näeksin täpselt oma valikud ära. Võistluse ajal lülitub teinekord aju välja ja ei tule kohe meelde, mis valikud üldse olemas on. Sellisel juhul on hea oma silmaga kohe kõike näha. Teise asjana oleme proovinud kogu menüü välja kirjutada ja võistluse ajal loetakse mulle seda ette, et saaksin valiku teha,“ kirjeldas Ratasepp ettevalmistusi toitumise vallas.

Rait Ratasepp Fuerteventural.
Foto: erakogu

25. juuni blogipostitus
Kui palju maksab ultratrialtonil osalemine, kuidas pääseda starti ja miks kolitakse pika distantsi puhul basseini?

Ultratriatleeti Rait Rataseppa ootab juba 6. juulil ees võistlus, kui ta stardib Austrias MK-etapil. Kolm nädalat hiljem on ta joonel Saksamaal MM-il. Mõlemal puhul on tegemist kolmekordse ultratriatloniga. Tegemist on osaga ettevalmistusest sügisel Kanaari saartel toimuvaks 20-kordseks ultratriatloniks.

“See on minu jaoks esimeseks testiks, kuidas nii lühikese vahega toimuvatest võistlustest taastumine käib. Esimesel võsitlusel lähen püüdma head aega. Teisel on eesmärgiks kõrge koht,“ rääkis Ratasepp plaanidest.

Kolmekordsel ultratriatlonil on Ratasepp võtnud eesmärgiks ületada aeg 31 tundi ja 47 minutit.

“Kolmekordne katkematu ultratriatlon on formaadi mõttes kõige raskem. Kui viiekordsel tuleb juba vahepeal magada, siis kolmekordne tehakse ikka järjest läbi,“ selgitas ta. “Kolmekordsel jäävad reeglina osaliselt nii rattasõit kui ka jooks pimeda aja peale.“

Kindlasti ei jäeta pimeda peale aga ujumist. Seal on vaja turvalisusele kõige rohkem rõhku panna. Kui näiteks kahekordse ultratriatloni puhul ujutakse veel näiteks järves, siis kolmekordse puhul kolitakse reeglina juba basseinidesse. “Siin tuleb mängu alajahtumise teema. Näiteks 23-kraadises vees kaliposga 11,4 km (kolmekordse ultratriatloni ujumisdistants) ujudes hakkab lõpuks ikka külm,“ selgitas Ratasepp, miks pikemate võistlusmaade puhul läbitakse ujumisdistants basseinis.

Kuna ultratriatlonil on oluline ka regulaarne toitumine ja pidev vedeliku tarbimine, siis on ratta- ja jooksuringid reeglina lühikesed. “Mind lühikesed ringid ei häiri. Endalgi on huvitav ringe lugeda. Reeglina suudan mina ringe täpsemalt kokku ligeda kui abimehed.“

Kui keegi tahab MK-sarjas ultratriatlonil osaleda, siis tuleb stardiraha näol kergendada ka rahakotti 500 kuni 600 euro võrra. Lisaks peab suutma tõestada, et oled varasemalt ikka mõne triatloni läbinud. Lisaks on vaja esitada andmeid enda ujumisaegade kohta.

Selles basseinis hakkab Rait Ratasepp suuri tegusid tegema.
Foto: erakogu

19. juuni blogipostitus

Rait Ratasepp teab, miks ei tohi ultratriatloni starti puhanuna minna

Eesti kõige tuntum ultratriatleet Rait Ratasepp on aastate jooksul välja töötanud oma rütmi, kuidas võistlusteks valmistuda. Ratasepp on aastate jooksul saanud selgeks, et ultratriatloni starti tuleb minna väsimuse pealt.

“Võistlema tuleb minna väsimuse pealt, kuna muidu on oht kohe alguses üle pingutada,“ põhjendas Ratasepp. “Seetõttu teen ka võistluseelsetel päevadel korralikult trenni. Ultrasporti tulebki teha kerge väsimuse pealt. Paljud puhkavad enne starti, kuid niimoodi on suur oht võistluse esimeses faasis üle pingutada.“

Kui Ratasepp teeb võistluse eel veel korralikult trenni, siis iga ala puhul on viimaste raskete trennide aeg erinev.

“Kõige kauem säilib jooksmise võimekus. Kui talvel korralikult joosta, siis suvel ei olegi vaja sellega nii kaua tegeleda,“ selgitas ta.

“Jooksmises piisab täiesti, kui teha viimane raske trenn kolm nädalat enne võistlust. Rattasõidu puhul on see aeg 12 päeva. Ujumises aga ainult üks nädal. Ujumise võimekus säilib kõige lühemat aega. Ujuma peab sisuliselt kogu aeg, et olla sel alal konkurentsivõimeline,“ lisas ta.

Kuidas sellise suure treenimise juures aga aega säästa? “Nipp on iseenesest lihtne. Kõiki alasid tuleb harjutada järjest. Kui teen näiteks kolme tunni pikkuse treeningu, siis teen alasid lihtsalt järjest. Minu jaoks on puhkepaus see, kui vahetan ühe ala riided teise oma vastu,“ tõi ta välja kavala nipi.

Samamoodi järjest tahab ta kõike teha ka võistluse ajal ja soov on viia pauside arv minimaalseks. “Kui rattasõidu pikkuseks on üle kümne tunni, siis maksimaalselt võiks teha ühe peatuse WC-s käimise tarbeks. Kui tulla 30 sekundiks rattalt maha, siis ajaline kaotus on väga suur. Seetõttu tuleb süüa ka ratta seljas olles,“ rääkis Ratasepp.

Rait Ratasepp treeningute ja võistluste vahel aset leidnud puhkehetkel.
Foto: erakogu

11. juuni blogipostitus

Miks on käimine ultratriatloni surm ja kuidas Rait Ratasepp seda väldib?

23. septembrist kuni 12. oktoobrini Kanaari saartel peetavaks 20-kordseks ultratriatloniks valmistuv Rait Ratasepp tunnistab, et kolmest alast on kõige keerulisemaks just viimane ehk jooksmine. Kui ujumises ja rattasõidus võib ultratriatlonis kaotada konkurentidele halvemal juhul tunde, siis jooksmises päevi.

“Ultratriatloni teebki raskeks jooksmine. Jooks on kolmest alast just see, mis lõhub lihaseid. Jooks on kõige raskem ja kõige määravam,“ selgitas Ratasepp. “Jooksus tulevad sisse müstilised vahed. Teinekord võib sel alal keegi kaotada koguni päevi.“

Ratasepp tuli ise ultratriatlonisse just jooksjana ehk sel alal üritab ta alati konkurentidele silmad ette teha. Eestlase kindlaks sihiks on kogu distantsi jooksul käimise vältimine. Ultratriatlonis ei ole harvad olukorrad, kus mõned sportlased jalutavadki terve jooksudistantsi lihtsalt läbi. Ratasepp on käimist üritanud alati vältida. Pigem teeb ta puhkepausi, kuid käima ta ei hakka.

“Käimine jooksudistantsil on ohtlik asi. Praktika on näidanud, et kui korra jalutada, siis tuleb kindlasti ka teine ja kolmas kord. Ise olen seetõttu alati käimist vältinud,“ avaldas ta. “Kui raja peal on näiteks tõus ja ühel ringil sealt üles jalutada, siis tõenäoliselt jalutad ka järgmistel kordadel.“

Ratasepp teeb seetõttu pigem pause. Kui ta osales 10-kordsel ultratriatlonil, siis tegi ta jooksudistantsil kokku üheksa pausi. “Võtsin kaks-kolm tundi aega, et end korda saada ja uuesti jooksma hakata. Selle aja jooksul sõin ning sain massaaži,“ selgitas ultratriatleet oma taktikat. “Minu lähenemine on selline, et ilma pausideta ei saa.“

Miks on korra käima hakates aga raske uuesti jooksma hakata? “See on raske nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Füüsilise poole pealt on oluline see, et käimise ja jooksmise ajal töötavad erinevad lihased. Jooksmiseks vajalike lihaste uuesti kasutusele võtmine on sellises seisus väga keeruline,“ põhjendas Ratasepp.

Käimise vältimiseks on Ratasepp ajanud treeningutel keskmise jooksutempo võimalikult kõrgeks. Nii annab samuti vältida olukorda, kus jooksusammu aeglustades tuleks üle minna käimisele. “Minu eelis ongi see, et minu rahuliku jooksu keskmine tempo on juba piisavalt kõrge. Viimati tegin näiteks rahuliku treeningu ja jooksin päevas kaks maratoni. Mõlemad alla kolme tunni. Pulss oli umbes 120 juures.“

Säärase tasemeni jõudmiseks on Ratasepp tegelenud alates 2011. aastast ultratriatloniga ning enne seda 11 aastat jooksmisega. Praegu jookseb ta aastas üle 6000 km. Jalgratta seljas sõtkub ta aga umbes 12 000 km.

Ela kaasa Rait Ratasepa tegemistele ka tema kodulehel.

Rait Ratasepp teeb kõik võistluse ajal käimise vältimiseks ja treenib seetõttu hoogsalt jooksmist.
Foto: erakogu

4. juuni blogipostitus:
Ultratriatleet Rait Ratasepp korraldab endale sihilikult üliränga katsumuse: need on nagu ühe mehe olümpiamängud

Septembri lõpus ja oktoobri alguses Fuerteventural 20-kordset ultratriatloni läbiv Rait Ratasepp peab lisaks võistlemisele ära korraldama ka kogu jõuproovi. Praeguseks on ta käinud juba võistluspaigaga tutvust tegemas ning suuremalt jaolt on ka paigas võistlustrass.

“Kuna olen ainus osaleja, siis tuleb mul endal ka kõik korraldada. Praeguseks on mul võistluse jaoks keskus olemas. Kohalik spordikuurort tuli minu toetajaks. Saan nende taristut kasutada tunduvalt odavama hinnaga,“ rääkis Ratasepp Delfile. “Saan kasutada sealset basseini, majutust ja toitlustust.“

Ratasepp käis jaanuaris Fuerteventural ja tegi tutvust kõikide oludega, mis teda võivad ees oodata. Ujuma hakkab ta 50 m pikkuses basseinis. Ratassõiduks on ümber saare 180 km pikkune ring. Sõita tuleb avatud liiklusega teel. Samal ajal on teda saatmas saateauto, mille ta toob ise Eestist võistluse ajaks kohale (see reis võtab aega viis päeva – 4 päeva autosõitu ja 26 tundi praamiga Lõuna-Hispaaniast Kanaaridele).

Jooksudistantsiks saab olema 2 km pikkune ring või 5 km pikkune edasi-tagasi ots. “Seal on jooksmiseks väga head kergliiklusrajad. Jooksmise jaoks on lühem ring, kuna selle ajal peab kogu aeg keegi mul rattaga kõrval olema ning andma vajadusel süüa ja juua.“

Lisaks võistluspaikade paika panemisele ja saateauto Kanaari saartele toimetamisele tuleb Ratasepal organiseerida ka oma abimeeste reisid. Korraga on ultratriatleeti abistamas kaheksa inimest. Vahepeal läheb osa tiimi vahetusse ning kokku on tal võistluse ajal abis 11 erinevat inimest.

“Päevane formaat on abiliste jaoks ka selles mõttes lihtsam, et kõik saavad öösel ikka magada,“ märkis Ratasepp. “Minu organiseerida on kogu tiimi lennupiletid. Seegi võtab omajagu tööd.“

Ratasepp tõdes, et oleks võinud 20-kordse ultratriatloni ette võtta ka Eestis, kuid siinne maastik ja kliima oleks teinud selle läbimise lihtsamaks. Kanaaridel on katsumus lihtsalt rängem.

“Kanaarid on 20-kordse ultratriatloni jaoks uudne koht. Keegi ei ole seal seda veel läbi teinud. Ultratriatleedid võivad lõputult kulgeda, kuid kui tulevad ette mäed, siis kulgemisest enam ei piisa. See pakubki pinget,“ selgitas Ratasepp, miks ta endale just sellise katsumuse korraldab. “Ajalises mõttes on need justkui ühe mehe olümpiamängud,“ viitas ta 23. septembrist kuni 12. oktoobrini vältavale 20-kordsele ultratriatlonile.

Rait Ratasepa tegemistele saab kaasa elada ning vajadusel ka toetust pakkuda tema kodulehel.

Rait Ratasepp Austrias võidukalt finišis.
Foto: Rait Ratasepp/Facebook

29. mai blogipostitus:

Rait Ratasepp võtab ette nii karmi katsumuse, mille on maailmas läbi teinud ainult viis inimest, kuid sedagi lihtsamas vormis

Eesti ultratriatleet Rait Ratasepp on ette võtnud järjekordse karmi katsumuse. 23. septembrist kuni 12. oktoobrini kavatseb Ratasepp läbida Kanaari saartel 20-kordse ultratriatloni.

“Suur töö on juba tehtud. Nädal aega tagasi lõppes ettevalmistuse kõige olulisem osa, kus sai lihvitud rattasõidu poolt,“ rääkis Ratasepp Delfile. “Enne seda on juulis kavas osaleda kahel MK-etapil. Mõlemal juhul on kavas kolmekordne katkematu ultratriatlon.“

Ratasepa sõnul on läbi ajaloo suutnud ainult viis inimest läbida 20-kordse ultratriatloni. Tema eesmärgiks on saada nüüd kuuendaks.

“Viis inimest on sellise asja üldse läbi teinud. Enamasti on seda tehtud aga lihtsa profiiliga rajal, kus nii jooks kui ka rattasõit on toimunud sisuliselt lauskmaal. Kanaari saartel on olud aga karmimad. Sealne rajaprofiil, tuul ning kuumus muudavad kogu ettevõtmise raskemaks,“ avaldas Ratasepp.

Viimati oli 20-kordse ultratriatloni võistlus oli kavas 2016. aastal ning toona lõpetas kaheksast starti tulnud atleedist neli. Kuna keegi ei ole suuteline praegu säärast jõuproovi korraldama, siis võtab Ratasepp seekordse katsumuse ette üksinda.

“Kindlasti on niimoodi keerulisem, kuna teiste võistlejate nägemine annab ikka indu juurde. Samas on mul olemas teadmine, et selline asi on tehtav,“ lisas ta ning märkis, et kindlasti on oluline leida hea tasakaal öise puhkamise ja päevase võistlemise vahel.

Ultratriatleet Rait Ratasepp.
Foto: Anni Õnneleid